„MK-Estonia“ toimetuse valetamine Pressinõukogule

24 oktoobril 2015 ma esitasin Pressinõukogule kaebuse „MK-Estonia“ peale, kus muuhulgas kirjutasin sellest, kuidas palusin „MK-Estonia“ vastutaval väljaandjal Margus Merimal ja ajalehe peatoimetajal Andrei Titovil avaldada Titovi valeväidete ümberlükkamise. Kuid kahjuks jäi minu pöördumine vastuseta. Minu arvates, avaldades Titovi teksti ja ignoreerides minu poolt saadetud Titovi väidete ümberlükkamist, „MK-Estonia“ toimetus rikub Eesti ajakirjanduseetika koodeksi mõningaid punkte.

19. novembril 2015 Pressinõukogu võttis vastu otsuse, mis kinnitas, et „MK-Estonia“ rikkus head ajakirjandustava, s.t. ajakirjanduseetika koodeksi.
20. detsembril 2015 ma saatsin Maige Pröömile (Pressinõukogu tegevsekretär) järgmise kirja:

„Tahaks täpsustada mõned nüansid. Erinevalt „Delfi“ toimetusest, kes avaldas Pressinõukogu otsuse väga korrektselt, s.t. ilma kommentaarideta, õige pealkirja all ja mõlemas – eesti ja vene — keeles, „MK-Estonia“ toimetus avaldas Pressinõukogu otsuse oma pealkirja all, omapoolsete kommentaaridega ja eesti keeles. Kas selline suhtumine on aktsepteeritav või siis „MK-Estonia“ toimetus peab avaldama Pressinõukogu otsuse samas – vene – keeles, milles varem oli avaldatud vale info? Kas selline „MK-Estonia“ toimetuse tegevust ilmselgelt naeruvääristab Pressinõukogu otsust?“

Vastus ei tulnud.

18. detsembril 2015 ma saatsin Andrus Karnaule (Pressinõukogu esimees) järgmise kirja:

„Pöördun Teie, kui Pressinõukogu esimehe, poole seoses Pressinõukogu otsusega 19.11.2015 (kaebus nr 603), mis tunnistas, et ajaleht MK-Estonia rikkus head ajakirjandustava.

Muuhulgas Pressinõukogu otsusel on kirjutanud, et MK-Estonia „toimetus märkis, et kaebaja ei ole lehe poole pöördunud“. Ja veel: „MK-Estonia kinnitusel ei pöördunud Oleg Samorodni toimetuse poole vastulause sooviga ja seega ei saanud leht ka seda avaldada“.  See on vale.

Lisatud on minu kirja screenshot, mille ma saatsin 2015 aasta 19. oktoobril „MK-Estonia“ toimetuse ametlikule e-aadressile (mke@sky.ee), mis oli olemas Eesti Ajalehtede Liidu kodulehel.

Samuti on lisatud minu kirja screenshot, mille ma saatsin 2015 aasta 28. oktoobril ERR toimetajale Sergei Mihhailovile, kuna tema artiklis, viidates A.Titovi sõnadele, oli kirjutatud, et mina ei näidanud soovi avaldada „MK-Estonias“ vastulauset.

Pärast seda A.Titovi vale kadus artiklist, mis oli avaldatud ERR.RUS portaalis. Samuti oli vahetatud „MK-Estonia“ e-aadress Eesti Ajalehtede Liidu kodulehel. Minu arvates, kõik see näitab, et „MK-Estonia“ toimetuse valetamine Pressinõukogule ei olnud juhuslik.

Seoses selliste enneolematute sündmusega palun vastata, kuidas Teie hindate seda asjaolu, et „MK-Estonia“ toimetus, püüdes peita oma Eesti ajakirjanduseetika koodeksi rikkumisi (punktid 4.2., 5.1., 5.2., 5.3.), kõige tõenäolisemalt teadlikult valetas oma vastuses Pressinõukogule?“

22. detsembril 2015 tuli järgmine vastus:

„Pressinõukogu on tauninud „MK Estonia“ tegevust Teie kaebuse alusel. Me ei ava uuesti sama teemaga kaebust, sest Pressinõukogu otsused jõustuvad kohe ega kuulu vaidlustamisele. Ühtlasi teatame, et Pressinõukogu palus „MK Estonial“ tõlkida Pressinõukogu otsus vene keelde ja täismahus avaldada. Lugupidamisega Andrus Karnau, Pressinõukogu esimees“.

Tekkis väga veider olukord.

Problem ei ole Titovi valetamises. Mida võib oodata inimeselt, kes varem vallandati Raadio 4-st, nagu selgitas Raadio-4 peatoimetaja Mary Velmet, ajakirjanduseetika rikkumuse pärast, kuna Titov irvitas oma blogis surmahaige Urmas Oti üle, kes oma elu viimastel kuudel tegi vestlussaate Raadio 4-s.

Loodud on väga ohtlik pretsedent, kui ajalehe toimetus häbematult ja karistamatult valetab Pressinõukogule. Ja Pressinõukogu hakkas tegutsema kui vale levitaja. Olukorra teeb veel fantastilisem asjaolu, et Titov, kui „MK-Estonia“ peatoimetaja, on Eesti Ajalehtede Liidu Nõukogu liige.

Oma valetamisega Pressinõukogule ja Pressinõukogu otsuse ilmselge naeruvääristamisega (käesoleva ajani on Pressinõukogu otsus avaldatud „MK-Estonia“ kodulehel ainult eesti keeles) „MK-Estonia“ toimetus avalikult sülitas Pressinõukogule näkku. Aga Pressinõukogu liikmed teevad sõbraliku ilme nagu ei oleks toimunud midagi erilist, nagu valetamine Pressinõukogule on pisiasi, mis väärib ainult vaikset ja hääletut taunimist.