Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel

Kohus	Harju Maakohus
Kohtukoosseis	Kohtunik Kristi Rickberg
Otsuse tegemise aeg ja koht	4. juuni 2014, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number	2-13-56077
Tsiviilasi	*Oleg Samorodni hagi Aleksei Semjonovi vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes*
Tsiviilasja hind	3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad	Hageja: Oleg Samorodni (isikukood …) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo RAAVE, e-post robert@raave.ee) Kostja: Aleksei Semjonov (isikukood …) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Olevi-Jüri Luik (Advokaadibüroo LEXTAL, e-post olavi-jyri.luik@lextal.ee)
Asja läbivaatamine	29. aprillil 2014 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud	Hageja Oleg Samorodni, hageja lepinguline esindaja advokaat Robert Sarv, kostja Aleksei Semjonov ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Juures viibis	Sekretär Triin Tursk, tõlk Nadežda Timofejeva

Resolutsioon

Rahuldada Oleg Samorodni hagi Aleksei Semjonovi vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Kohustada Aleksei Semjonovi avaldama omal kulul blogis aadressil http://a-semojonov.livejournal.com/ ja veebiportaali http:www.baltija.eu/ pidaja ees vene keeles järgmise sisuga väited:

Samorodnit ei heidetud välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputajat;
pärast Eesti taasiseseisvumist ei tõusnud O. Samorodni esile äärmusliku ukraina natsionalistina;
Samorodni ei püüdnud leida endale erinevates parteides varjualust.

Välja mõista Aleksei Semjonovilt mittevaralise kahju hüvitis summas 500 (viissada) eurot Oleg Samorodni kasuks.
Tsiviilasja menetluskulud jätta Aleksei Semjonovi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Aleksei Semjonov (edaspidi ka kostja) on avaldanud 15.05.2013 kl 10:35 veebilehel baltija.eu artiklis „Алексей Семёнов: Мы можем за себя постоять. Как наши деды и отцы“ (eesti keeles: „Aleksei Semjonov: Me võime enda eest seista. Nagu meie vanaisad ja isad“ ning eelnevalt enda isiklikus blogis hageja Oleg Samorodni suhtes järgmised ebaõiged faktiväited: «Раз уж на то пошло, то Самороднего еще в советское время в период перестройки выставили из дискуссионного клуба «Референдум» как разоблаченного кагэбэшного стукача. После восстановления независимости он всплыл как украинский националист крайнего толка и пытался пристроиться в разных партиях, в том числе и в Центристской партии. Но нигде не удержался. Грубо говоря, его со всех лестниц спустили». Tõlge eesti keelde: „Kui teema juba sellele läks, siis Samorodni eemaldati juba Nõukogude aja perestroika perioodil diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja. Pärast taasiseseisvumist tõusis ta [O. Samorodni] esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist) ja püüdis end sokutada erinevatesse erakondadesse, ka Keskerakonda. Kuid mitte kuskil ei jäänud pidama. Jämedalt öeldes, ta lükati igalt redelilt maha.“
Eelnimetatud tekstis on kostja esitanud hageja kohta kolm ebaõiget faktiväidet: hageja eemaldati/ visati välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja; pärast Eesti taasiseseisvumist tõusis hageja esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); hageja püüdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei jäänud kuskil pidama.
Ülalviidatud faktiväited on ebaõiged, kuivõrd hageja juhtis 1989–1990 poliitilist diskussiooniklubi „Referendum“, mis tegutses ajakirja Vikerkaar ruumides. Hagejat ei eemaldatud/ visatud välja antud klubist, veel vähem aga hageja eemaldati/ visati sealt välja kui paljastatud KGB koputaja. Hageja lõpetas „Referendumi“ juhtimise ja koosolekutel osalemise omal initsiatiivil. „Referendum“ lõpetas pärast seda oma tegevuse. Antud asjaolude kohta saavad ütlusi anda tunnistajad. Hageja ei ole mitte kunagi tegutsenud kui ukraina marurahvuslane. Nii enne kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist oli hageja juhatuse liige Ukraina kaasmaalaskonnas Eestis, mis on rahvuskultuuri ühing. Muudes ühingutes-klubides hageja kaasa löönud ei ole. Hageja ei ole kunagi püüelnud sokutada end erinevatesse parteidesse ega neile „sobimatuks“ osutunud. Ainus partei, mille liikmeks on hageja kogu oma elu jooksul astunud, on Keskerakond. Hageja oli antud partei liige aastatel 1994 – 1997. 2003. aastal taastas hageja oma liikmestaatuse Keskerakonnas ning on Keskerakonna liige käesoleva hetke seisuni.
Olgugi et kostja peab tõendama tema väidete tõelevastavust (VÕS § 1047 lg 2), on väljaspool mõistlikku kahtlust, et kostja ülalkäsitletud väiteid ei ole kostjal võimalik tõendada, sest antud faktilisi asjaolusid ei ole kunagi esinenud. Seega on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Hageja on põhjendanud, miks kostja esitatud faktiväited ei oma tegelikkusega mingit pistmist. Kostja on kohustatud tema avaldatud ebaõiged faktiväited ümber lükkama.
Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-95-05 asunud seisukohale, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed Seega on kostja ebaõigete andmete avaldaja, selles ei saa poolte vahel vaidlust olla. Ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid. Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-11-04 märkinud: „Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav.“ Hagiavalduses nimetatud väited on faktiväited, kuna nende tõelevastavust on võimalik kontrollida ja tõendada. Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt on süü puudumise tõendamine kostja kohustus. Kuna kahju tekitamise objektiivne teokoosseis on täidetud ja tegu oli õigusvastane, tuleb eeldada, et kahju tekitaja oli selles süüdi, kui kostja vastupidist ei tõenda.
Ülaltooduga on hageja ära näidanud, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist kostja kulul. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas avaldamine oli õigusvastane.
Kui käsitleda kostja väiteid kui arvamuse (kaudsete asjaolude) avaldamist hageja suhtes, siis antud väidetest nähtub kostja soov kujutada hagejat kui paljastatud KGB koputajat, ukraina marurahvuslast ja Eesti erakondade silmis vastuvõetamatut (sobimatut) isikut. See tähendab, et kostja on kujutanud hagejat üldsuse ees ebaõigesti sel teel, et on esitanud kaudseid asjaolusid, millest võib teha järelduse, et hageja olekski olnud ukraina marurahvuslane ja Eesti erakondadele „sobimatu“.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 (p-s 12) sedastanud, et samuti võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium leiab, et VÕS 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.
Kui kohus käsitleb antud väiteid kostja arvamusena hageja tegevuse kohta, siis nähtub antud andmetest, et kostja soovib luua hagejast ebaõige ettekujutuse läbi kaudsete asjaolude esitamise. Sellisel juhul nõuab hageja, et kohus kohustaks kostjat ümber lükkama tema poolt esitatud kaudsetest tulenevad järeldused selle kohta, justkui oleks hageja olnud kunagi paljastatud KGB koputaja, ukraina marurahvuslane või Eesti erakondadele „sobimatu“ isik.
Kui käsitleda kostja väiteid kui ebakohast väärtushinnangut, siis on kostja põhjendanud antud väärtushinnangut ebaõigete faktiväidetega: puudub faktiline alus pidada hagejat paljastatud KGB koputajaks, ukraina marurahvuslaseks või erakondadele „sobimatuks“ isikuks.
Hageja on seisukohal, et eelnimetatud väärtushinnangud on ebakohased, põhjendamatud ning solvavad hagejat. Tegemist on hageja head nime kahjustavate väärtushinnangutega. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
Eelviidatud sättest tuleneb, et kostja peab tõendama asjaolud, mis välistavad tema antud ebakohaste väärtushinnangute õigusvastasuse. Hageja hinnangul puuduvad praegusel juhul asjaolud, mis välistavad kostja poolt avaldatud ebakohaste hinnangute õigusvastasuse. See ilmneb üheselt juba ainuüksi asjaolust, et kostja on või peab olema teadlik hinnangute aluseks olevate faktiväidete ebaõigsusest.
Kostja on tekitanud hagejale mittevaralist kahju ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Hagejal on õigus nõuda kostja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nii varalise kui ka mittevaralise deliktilise kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on teisele isikule kahju tekitamine.
Objektiivse teokoosseisu olemasolu ning teo õigusvastasuse tuvastamise korral eeldatakse kahju tekitaja süü olemasolu (VÕS § 1050 lg 1). Samuti eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-105-01 asunud seisukohale, et moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge — muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas — ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada.
Ebaõigete väidete avaldamisega tekitas kostja hagejale mittevaralist kahju hageja maine languse ning usaldusväärsuse kahjustamisega nii hagejale tundmatute kolmandate isikute ees kui ka hageja tutvusringkonnas. Kahju tekkimine on otseselt seotud kostja avaldatud väidetega, mis lõi hageja tegevusest põhjendamatult ebaõige ettekujutuse. Hageja on pidanud kostja õigusvastase tegevuse tõttu tegelema nende väidete ümberlükkamisega, taluma teiste isikute põhjendamatuid küsimusi ja viiteid olematutele „faktidele“.
Hagejal ei ole suuremat kriitika talumise kohustust, kuna ebaõigeid andmeid avaldati tema vabatahtliku tegevuse kohta. Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Kostja tegevus viitab ilmselgelt kostja soovile lihtsalt kahjustada hagejat, mitte avaldada oma arvamust või informeerida avalikkust – mõistlik isik ei edastaks meelevaldseid järeldusi ning kontrollimata fakte suurele isikute ringile. Kostja esitatud väidetest jääb ebakohane mulje, justkui oleks hageja teinud tehinguid või toiminguid, mis pole seaduslikud või lubatud või on eetiliselt taunitavad (nt KGB koputajaks olemine, erakondadesse sokutamine ja „sobimatuks“ tunnistamine, „Referendumist“ välja ajamine). Samuti tekitavad kostja alusetud väited avalikkuses ebaterve kahtluse, kas hageja tegevus ei ole olnud korrektne. Olukorras, kus hageja on käitunud korrektselt, on vastupidise kahtluse loomine põhjendamatu ja õigusvastane.
Käesoleval juhul on äärmiselt oluline vaadata sõnakasutust vene kultuuriruumi ja vene keele mõistes. Hageja toob välja järgmised olulised rõhuasetused ja sõnade seletused: „koputaja“ – nn informaator – inimene, kes salaja teeb koostööd õiguskaitseorganitega või julgeolekuorganitega ning annab viimastele vajalikku informatsiooni isikute kohta, kelle tegevuse vastu vastavad organid huvi tunnevad. KGB koputaja peaks eeltoodust tulenevalt isik, kes teeb salajast koostööd Кoмитет государственной безопасности ehk NSVL Riikliku Julgeoleku Komiteega. KGB maine Eesti ühiskonnas ei ole hea, sest KGB-d käsitletakse kui repressiivvõimu organit, kes põhjustas eestimaalastele palju üleelamisi ning kannatusi, nuhkis inimeste järel jne. Seega on inimese KGB koputajaks nimetamine äärmuslik meede selle inimese usaldusväärsuse kõigutamiseks ning alavääristamiseks, sest KGB-ga salajast koostööd teinud isikud on Eesti ühiskonnas selgelt „alavääristatud“; „eemaldama / välja jätma“ – vene keeles on sõnal „выставить“ selgelt halvustav ja solvav tähendus. Akadeemilise sõnastiku kohaselt on antud väljend tähistatud kui familiaarne ning tähendab sünonüümisõnastiku kohaselt ka выгнать (välja ajama), прогнать (minema peletama); „rahvuslane“ – natsionalist – tähendab teatud rahvuse eelistamist; kuulumist rahvusparteisse; osalemist rahvuslikes liikumistes. „marurahvuslane“ tähendab ägedat rahvuslast; rahvuslus (natsionalism) – ideoloogia ja poliitika, mille eesmärk on kutsuda etnilist viha, kiites heaks ühe rahva paremust teiste rahvaste üle; ideoloogia ja poliitika, mis põhineb ideel enda rahvuse eripäral ja paremusel, teatud rahvuse kui kõrgeima osa ühiskonnas; ideoloogia ja poliitika, mille järgi valitsev rahvas on eelisolukorras ja ühiskondlik kord on suunatud teiste rahvuste allasurumisele ja vaenu loomisel nende vahel.
Kostja ebakohased väärtushinnangud ja ebaõiged faktiväited on jõudnud orienteeruvalt mitmesaja isikuni, sest need on avaldatud vene keelt rääkivate isikute jaoks populaarses, rohkesti loetavas veebikeskkonnas. Kostja ebaõiged väited on olnud avaldatud juba alates maikuust 2013.a – seega on antud õigusvastased väited olnud avalikkusele kättesaadavad hagiavalduse esitamise hetkeks juba ligi seitse kuud. Hagejale on tema maine äärmiselt oluline. Hageja on pidanud taluma piinlikkuse tunnet teades, et tema kohta on avaldatud alusetuid süüdistusi, nagu oleks hageja olnud KGB koputaja, erakondadele „sobimatu“ isik ja marurahvuslane, või et kostjale oleksid teada konkreetsed faktid eelnimetatud järelduste tegemiseks (sh läbi kaudsete väidete). Väited, et hageja on teinud salajast koostööd oma kaaslaste n-ö väljaandmiseks Nõukogude Liidu julgeolekuteenistusele ning eeltoodud põhjusel „Referendumist“ kõrvaldatud, tekitavad hageja suhtes umbusaldust, rikuvad tema laitmatut mainet ning näitavad teda ebaausa, läbikukkunud, kahepalgelise ja ebaõnnestunud inimesena.
VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isiku muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hageja taotleb käesolevaga kostjalt mõistliku kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel vastavalt VÕS § 127 lg-le 6, TsMS § 233 lg 1 ning TsMS § 366.
Riigikohtu kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-85-08 punktis 13 esitatud seisukoha kohaselt peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Hageja taotleb kohtult eeltoodud põhimõtetele vastava mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglase äranägemise kohaselt. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
Kostja ei ole kordagi hageja ees ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest vabandanud, samuti ei ole kostja teinud midagi selleks, et takistada nende väidete avalikkusele kättesaadavust, vaid pigem levitanud neid väiteid järjepidevalt ja erinevatel ajahetkedel suurele isikute ringile. Sellega on kostja ilmekalt välja näidanud oma suhtumist oma toimepandud rikkumisse ja hagejasse. VÕS § 134 lg 6 sätestab, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
Hageja palub kohtul hüvitise määramisel arvestada ka vajadusega mõjutada kostjat loobuma edaspidi selliste rikkumiste toimepanemisest, arvestades et kostja on rikkunud pikema perioodi jooksul mitmel korral hageja isiklikke õigusi erinevate isikute ja riigiasutuse ees ega pole sisuliselt reageerinud hageja tehtud märkustele selle tegevuse lõpetamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja poolt hageja kohta valitud sõnadel on selgelt halvustav või alandav iseloom.
Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta (väär) väide esitatakse. Tegelikud asjaolud (faktid) on väliskeskkonnas objektiivselt fikseeritavad ilmingud ja muutused. Kostja viitab ka ise muuhulgas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-161-05 (p-le 10), kus tsiviilkolleegium sedastas, et faktiväidet saab objektiivselt kontrollida ja seda väidet on võimalik tõendada. Hageja rõhutab, et kostja võimalikud tõendamisraskused tema väidetes sisalduvate faktide tõendamisel ei muuda tema esitatud väidete iseloomu. Oluline on sisulise võimaluse eksisteerimine neid väiteid objektiivselt tõendada ehk kontrollida nende vastavust tegelikkusele. Hageja jääb seisukohale, et kõik hagiavalduses märgitud väited on ebaõiged faktiväited, sest ka teatud faktilise asjaolu sedastamine teatud laadi kirjeldava tegusõnaga (nt parteisse sokutama parteiga liitumise asemel) ei muuda faktiväidet väärtushinnanguks, kuivõrd väite aluseks ja sisuks jääb mingi kontrollitav fakt.
Olgugi et hageja jääb seisukohale, et kõik kostja avaldatud väited on käsitletavad faktiväidetena, esitab hageja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus asub seisukohale, et üks või mitu hagiavalduse aluses käsitletud väidetest on käsitletavad kui väärtushinnangud. Kuivõrd hageja sai mõistlikult eeldada, et pooltel ei teki vaidlust kostja esitatud väidete iseloomu määramises, ei esitanud hageja alternatiivse nõudena ebakohaste väärtushinnangute tuvastamise nõuet. Hageja palub, alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kui kas või üks kostja väidetest on käsitletav väärtushinnanguna, tuvastada, et väärtushinnanguna käsitletav väide või väited on ebakohane väärtushinnang, ja ebakohase väärtushinnangu andmine kostja poolt.
Sõnad-väljendid „eemaldati / visati välja“, „marurahvuslane“, „püüdis sokutada“, „ei jäänud kuskil pidama“ ei sobi hageja mainega kuidagi kokku. Seega on kostja antud hinnangud põhjendamatud. Ülalnimetatud väärtushinnangud on ilmselgelt põhjendamatud ja ebakohased, sest kostja on teadlikult kasutanud väärtushinnangute andmiseks ebaõigeid andmeid; liialdanud hinnangute andmisel; teadlikult soovitud jätta mulje teadmisest teatud faktide esinemise osas (mida tegelikult pole) ja andnud need sooviga kahjustada põhjendamatult hageja au ja head nime avalikkuse ees. Kostjal puudub õigustus selliste hinnangute Kostjal on küll õigus eneseväljendamisele ja sõnavabadusele, kuid antud õigus on selgesõnaliselt piiritletud teiste isikute (sh hageja) õigusega heale nimele (PS § 17 ja § 19 lg 2).
VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Ebakohase väärtushinnangu esitamine kannatanu isiku kohta on käsitletav kannatanu isikliku õiguse rikkumisena. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
Hageja on seisukohal, et eelnimetatud väärtushinnangud on ebakohased, põhjendamatud ning solvavad hagejat. Tegemist on hageja head nime kahjustavate väärtushinnangutega ning puudub mõistlik põhjendus, miks kostja saaks hageja suhtes selliseid väärtushinnanguid anda või miks hageja peaks selliste väärtushinnangute andmist taluma. Ka kostja ise ei ole konkreetselt ja põhjalikult selgitanud ega põhjendanud, miks oli kostjal õigus selliseid väärtushinnanguid anda. Kostja jääb vastavas osas äärmiselt üldsõnaliseks, kui märgib, et avaldatud väärtushinnangud põhinevad asjaoludel, mis võimaldasid kõnealuseid hinnanguid Kostja ei täpsusta, missugused need asjaolud on. Kuivõrd kostjal on kohustus need asjaolud kohtu ette tuua ning kostja ei ole seda teinud, siis ei saa lugeda, et vastavad asjaolud eksisteeriksid.
Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-161-05 avaldanud, et VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Seega on ka väärtushinnangu põhjendamine ebaõigete andmete kaudu õigusvastane. Samuti peab kostja tõendama tema antud ebakohaste väärtushinnangute aluseks olevate faktiliste asjaolude eksisteerimist. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et (1) kuna kostja ei ole isegi põhjendanud ega viidanud hinnangute andmise aluseks olevatele asjaoludele (rääkimata tõendamisest) ja (2) kuna antud väärtushinnangute andmiseks puudub alus, on kostja avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid.
Kostja leiab oma vastuses, et kuna hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude tulenevalt ebakohaste väärtushinnangute andmisest, ei ole võimalik mittevaralise kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Hageja vaidleb antud eksitavale seisukohale vastu: hageja ei ole kunagi seda taotlenud. Hageja täpsustab, et nõudis hagiavalduse resolutsioonis sõnaselgelt ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning hagiavalduse tekstist ei tulene, et hageja oleks nõudnud vaid ebakohaste väärtushinnangute andmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna hageja on esitanud ka alternatiivse nõude, palub hageja alternatiivse nõude rahuldamise korral mõista kostjalt välja kahju ebakohaste väärtushinnangute andmise eest.
Hageja palub rahuldada hagi; tuvastada, et Aleksei Semjonov on esitanud oma blogis (http://asemjonov.livejournal.com/?skip=50) ja veebiportaali http://www.baltija.eu/news/read/31191 artiklis „Алексей Семёнов: Мы можем засебя постоять. Как наши деды и отцы“1 (eesti keeles: „Aleksei Semjonov: Me võime enda eest seista. Nagu meie vanaisad ja isad“ järgmised ebaõiged faktiväited: O. Samorodni eemaldati / visati välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja; pärast Eesti taasiseseisvumist tõusis O. Samorodni esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); O. Samorodni püüdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei jäänud kuskil pidama. Kohustada Aleksei Semjonovit ümber lükkama nimetatud väited ja avaldama omal kulul nii enda blogis (http://a-semjonov.livejournal.com/) kui ka veebiportaali http://www.baltija.eu/ pidaja ees vene keeles järgmise sisuga väited: O. Samorodnit ei eemaldatud / visatud välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputajat; pärast Eesti taasiseseisvumist ei tõusnud O. Samorodni esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); O. Samorodni ei püüdnud end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei jäänud kuskil pidama. Mõista Aleksei Semjonovilt Oleg Samorodni kasuks välja ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kas või üks alljärgnevatest väidetest on käsitletav väärtushinnanguna, tuvastada vastava väärtushinnanguna käsitletava väite kui ebakohase väärtushinnangu andmine ja mõista Aleksei Semjonovilt Oleg Samorodni kasuks välja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud täies ulatuses Aleksei Semjonovi kanda.

Kostja vastuväited

Kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Hageja on esitanud sisuliselt 3 nõuet – tuvastada, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid; kohustada kostjat avaldatud väidetavad ebaõiged faktiväiteid ümber lükkama ning mõista kostjalt välja ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
Hageja on välja toonud 3 väidetavat ebaõiget faktiväidet: hageja eemaldati/visati välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja; pärast Eesti taasiseseisvumist tõusis hageja esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); hageja püüdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei jäänud kuskil pidama.
Hageja on valinud välja endale sobilikumad tõlgendused teatud sõnadele ning tõlgendanud artikli teksti meelevaldselt. Natsionalist ei ole ilmselgelt samatähenduslik marurahvuslasega. Sõna natsionalist on rahvuslase sünonüüm. Üldises tähenduses mõistetakse rahvusluse all ideoloogiat ja moraalset hoiakut, mille sisuks on oma rahvusega samastumine ning ustavus ja pühendumus oma rahvusele kui kesksele väärtusele. Seega sõna natsionalist ei oma halvustavat alatooni ega iseloomusta sellekohaste vaadetega isikut mingil viisil negatiivselt. Sama ei saa aga väita sõna „marurahvuslane“ kohta.
Kostja on arvamusel, et hageja on teksti mõistnud moonutatult ning hagiavalduses välja toodud seisukohad ei kajasta artikli tegelikku sisu ega ole esitatud viisil tekstist väljaloetavad.
Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et ebaõige on muuhulgas väidetav faktiväide, et hageja eemaldati/visati välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja (hageja tõlke sõnastus, mis on kostja hinnangul ebaõige). Esmalt leiab kostja, et tegemist on väärtushinnanguga, samas isegi, kui tegemist oleks faktiväitega, siis on tegemist kohase väitega. Kostja ei nõustu hageja sellekohase seisukohaga ning on valmis tõendama artiklis viidatud asjaolusid seonduvalt väitlusklubiga „Referendum“. Vastavasisulisi asjaolusid saavad tõendada tunnistajad.
Konkreetse informatsiooni allikaks (juhul kui lähtuda korrektsest tõlkest) oli vene ajakirjanik Moskvast.
Lisaks eeltoodule on hageja palunud tuvastada ja kohustada kostjat ümber lükkama järgnevad väidetavad faktiväited: pärast Eesti taasiseseisvumist tõusis hageja esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); hageja püüdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei jäänud kuskil pidama.
Kostja leiab, et hageja on ekslikult asunud seisukohale, et tegu on faktiväidetega. Antud juhul on tegu kostjapoolse hinnanguga hageja tegevusele, mitte faktiväitega. Riigikohus on selgitanud, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus – väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav.
Riigikohus on leidnud, et au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tunnused on erinevad. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest. Seega on tõendatavate asjaolude ring kahel juhul kvantitatiivselt erinev. Juba seetõttu ei saa kohus ilma hageja sellekohase selge nõude ja nõuet toetavate tõenditeta kaaluda väärtushinnangu ebakohasust.
Teiseks leiab kostja, kuna avaldatud väärtushinnangud põhinevad asjaoludel, mis võimaldasid kõnealuseid hinnanguid anda, ei ole avaldatud väärtushinnangud ebakohased ega au teotavad VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Kellegi nimetamine natsionalistiks või hinnates isiku pürgimist partei liikmeks parteist varjualuse otsimisena ei ole kostja arvates mingilgi viisil solvav või isiku au teotava tegevusena tõlgendatav. Hageja ei ole tõendanud, et tema maine kostja poolt väljaöeldu tõttu langes. Seega puudub kostja tegevuses õigusvastasus.
Kostja on teostanud oma õigust väljendusvabadusele. PS § 45 kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kostja on oma väljendusvabadust realiseerides jäänud lubatud piiridesse.
Kostja ei ole õigusvastase tegevusega hagejale kahju põhjustanud eelnimetatud põhjustel. Kostja tegevuses ei ole tuvastatav õigusvastane käitumine. Kostja leiab, et mittevaralise kahju hüvitise nõudmine on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
Vaidlusalused laused on valesti tõlgitud ning igatahes ei ole tegemist faktiväidetega. Nagu ülal märgitud siis venekeelne sõna националист tähendab tõlkes rahvuslane, mitte marurahvuslane ning venekeelne sõna пристроиться tähendab tõlkes ühinema või liituma, mitte sokutama. Hageja on asunud seisukohale, et asjaolu, kas isik on rahvuslane või mitte on objektiivne ning tõendatav asjaolu – seega on vastav väide faktiväide. Samas on hageja toonud sobiva näite, et juhul, kui mõni isik leiab, et tal on teatud temperatuuri juures „külm“ siis taoline seisukoht on väärtushinnang. Analoogselt toodud näitega on ka kellegi rahvuslaseks pidamine puhtalt hinnanguline küsimus, kuivõrd sellisele seisukohale saab jõuda teatud asjaolude esinemist või mitteesinemist subjektiivselt hinnates.
Nagu juba varasemalt väljatoodud tähendab rahvuslus seletava sõnaraamatu järgi eelkõige ühtekuuluvustunnet. Kostja on seisukohal, et rahvuslus on eelkõige tunne ehk emotsioon – just nagu hageja välja toodud külma tunne. Kaks isikut võivad elada samas riigis samadel asjaoludel, kuid mõlemad ei pruugi tunda ühtekuuluvustunnet. Siinkohal on oluline rõhutada, et tunne on miski, mida ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega ka kohtus tõendada. Selliselt ei saa olla faktiväide see kui kellegi kohta öeldakse, et ta on rahvuslane. Tegemist on väärtushinnanguga.
Kostja on vastuses hagile selgitanud, et kuna avaldatud väärtushinnangud põhinevad asjaoludel, mis võimaldasid kõnealuseid hinnanguid anda, ei ole avaldatud väärtushinnangud ebakohased ega au teotavad VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Kostja soovib käesolevaga nimetatud seisukohta täiendavalt selgitada. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et: „Nii enne kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist oli hageja juhatuse liige Ukraina kaasmaalaskonnas Eestis mis on rahvuskultuuri ühing.“ Nagu ülal kirjeldatud, on rahvuslus seletava sõnaraamatu järgi samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunde ilming. Ukraina kaasmaalaskond Eestis on vaieldamatult samast rahvusest (ukrainlastest) inimeste kokkukuuluvustunde ilming. Asjaolu, et hageja on nimetatud organisatsiooni liige, annab piisava aluse väärtushinnanguks, et hageja on rahvuslane – vastasel korral jääb arusaamatuks, miks hageja kuulus rahvuslikku organisatsiooni, kui ta ei ole sealjuures rahvuslane. Igatahes on õigustatud, et kolmandast isikust vaatleja eeldab, et ühingu Ukraina kaasmaalaskond Eestis liikmed on Ukraina rahvuslased.
Samuti jääb kostjale arusaamatuks, kuidas saab olla hageja mainet kahjustav või au teotav väide selle kohta, et hageja on ühinenud erakonnaga, kuid ei ole jäänud erakonna liikmeks.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses Oleg Samorodni kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud tunnistajad ja pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude ebaõigete faktiväidete kostja kulul ümberlükkamiseks või alternatiivselt tuvastada ebakohase väärtushinnangu andmine ning mõista kostjalt välja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole hageja kohta esitanud faktiväiteid, vaid väärtushinnanguid. Samuti on tõendamata mittevaralise kahju tekkimine ning hageja nõue ei ole täidetav, kuna kostjal puudub kontroll baltija.eu lehe üle.

Kohus lahendab esmalt küsimuse sellest, kas kostja on hageja suhtes esitanud faktiväiteid või väärtushinnanguid.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama.

Käesoleval juhul on kostja esitanud 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artiklis (lk 11-14) ja 08.05.2013 blogi sissekandes (lk 15) muuhulgas andmeid, mis käsitlevad hagejat. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p-s 40 märkinud, et avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Antud juhul on hageja esitanud tõendid selle kohta, et kostja on hageja kohta andmeid avaldanud nii baltija.eu artiklis kui oma blogis, seega on vastavad andmed VÕS § 1047 tähenduses kostja poolt kolmandatele isikutele teatavaks tehtud. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-166-12 p-s 13 märkinud, et kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja või et isik, kes avaldas valeandmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete avaldamise eest võib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele, ja seega on kostja käsitatav andmete avaldajana ning temalt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt valeandmete ümberlükkamist, kuna kostja on isik, kes esitas andmed meediaväljaandele baltija.eu ning samuti avaldas need oma blogis.

Nähtuvalt kostja 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artikli ja 08.05.2013 blogi sissekande eestikeelsest tõlkest (lk 101-103) on kostja avaldanud, et „…Samorodni heideti välja väitlusklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja“. Kohus leiab, et kõnealusest lausest on faktiväited asjaolud, et hageja heideti väitlusklubist välja ning hageja näol on tegemist KGB koputajaga, kuna faktiliselt on võimalik kohtumenetluses tõendada, kas hageja lahkus väitlusklubist „Referendum“, kuna ta heideti sealt välja, ning samuti on võimalik faktiliselt tõendada, kas hageja oli KGB heaks töötav isik.

Kohus märgib, et antud menetluses on nimetatud asjaoludega seoses üle kuulatud tunnistajad Dmitri Mihhailov, Oleg Gogin, Henn Latt, Larissa Semjonova ning Uno Traat. Tunnistaja Henn Latt on 29.04.2014 kohtuistungil andnud ütlusi, millest nähtuvalt ei ole tunnistajale teada hageja diskussiooniklubist lahkumise asjaolud, kuid tunnistaja kinnitab, et kellelgi klubist ei olnud õigust teisi liikmeid välja heita. Tunnistaja H. Latt ei oska öelda, kas hageja tegi julgeolekuorganitega koostööd (lk 149-150). Tunnistaja Dmitri Mihhailov andis ütlusi, mille kohaselt lahkus hageja diskussiooniklubist pigem ise. Seoses hageja KGB-sse kuulumisega, andis tunnistaja ütlusi, et esines süüdistusi, et hageja võis olla KGB-ga seotud, kuid klubi koosolekutel ei olnud juttu sellest, et hageja võis KGB-ga seotud olla, hageja taust oli hoopis teine (lk 150). Tunnistaja Oleg Gogin andis istungil ütlusi, mille kohaselt ta ei tea, et hageja oleks diskussiooniklubist lahkunud. Kellelgi ei olnud õigust öelda, et ära järgmine kord tule. Tunnistaja teada ei räägitud diskussiooniklubi koosolekutel hagejast kui KGB töötajast, tunnistaja ei ole kordagi kuulnud, et keegi oleks KGB töötaja (lk 151). Tunnistaja Uno Traat andis ütlusi, millest ilmneb, et tunnistaja aruaamise kohaselt hageja mingi aeg enam lihtsalt ei käinud diskussiooniklubis, tunnistaja ei tea, miks hageja klubist lahkus. Tunnistaja ei tea, et keegi oleks diskussiooniklubi koosolekutel esitanud oletusliku väite hageja seose kohta KGB-ga (lk 151). Tunnistaja Larissa Semjonova andis ütlusi, mille kohaselt osales tunnistaja diskussiooniklubi koosolekul, millest võttis osa ka Marina Salje, kes ütles hageja juuresolekul, et hageja ise ole talle varasemalt avaldanud, et hageja on infiltreerunud demokraatlikesse organisatsioonidesse, et saaks seal toimuva kohta infot anda. Tunnistaja ütluste kohaselt loeti eelnimetatud koosolekule järgneval koosviibimisel ette hageja avaldus selle kohta, et ta võtab endalt volitused ning soovitas uusi klubi presidendikandidaate. Tunnistaja andis kostjale kui oma abikaasale edasi info, et hageja on paljastatud kui KGB töötaja (lk 152). Samuti on kohtumenetluses esitatud tõendina Veera Prohhorova 06.12.2013 e-kiri (lk 60), millest ilmneb, et V. Prohhorova mäletab asjast hästi vähe, kuid V. Prohhorova mäletab, et hageja kirjutas avalduse, et võtab enda juhataja ametikohalt maha ning pärast seda hageja kadus ära.

Kohus on seisukohal, et eelviidatud tunnistajate ütlustega on tuvastamist leidnud, et hagejat ei heidetud diskussiooniklubist „Referendum“ välja, kuna klubis ei olnud formaalset korda, mis näeks ette kellegi väljaheitmise võimaluse ning tunnistajad on kinnitanud, et nende teadmiste kohaselt lahkus hageja klubist omal soovil ning see väljendus asjaolus, et hageja lihtsalt lõpetas diskussiooniklubi koosolekutel käimise. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi muud tõendit, millest ilmneks, et diskussiooniklubis oli ametlik väljaheitmise kord ning hageja sunniti klubist pädeva isiku poolt lahkuma. Samuti on kohus seisukohal, et tunnistajate ütlustega ei leidnud tõendamist, et hageja oleks olnud KGB töötaja. Asjaolu, et hageja suhtes võis vastavaid süüdistusi esineda või keegi kolmas isik väitis, et hageja ise kinnitas enda kuulumist KGB kaastöötajate hulka, ei tõenda, et hageja oli KGB heaks töötav isik. Võttes arvesse, et kostja ei ole esitanud ühtegi muud tõendit, millest nähtuks, et hageja oli KGB töötaja, asub kohus seisukohale, et vastav asjaolu ei ole tõendamist leidnud.

Lähtuvalt eeltoodust on kostja esitanud hageja kohta faktiväite, mille kohaselt „Samorodni heideti välja väitlusklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja“, kuid kohtumenetluses ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks väitlusklubist välja heidetud või tema näol oleks tegemist KGB koputajaga, seega on tegemist valede väidetega ning hagejal on õigus taotleda nende ümberlükkamist.

Lisaks eeltoodule on kostja 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artikli ja blogi 08.05.2013 sissekande eestikeelse tõlke (lk 101-103) kohaselt hageja kohta avaldanud, et „…Pärast iseseisvuse taastamist tõusis ta esile äärmusliku ukraina natsionalistina“. Kohus on seisukohal, et asjaolu, kas hageja näol oli tegemist äärmusliku ukraina natsionalistiga, on kohtumenetluses võimalik järgi kontrollida, mistõttu on tegemist faktiväitega. Nimelt on võimalik tunnistajate ütluste või muude tõenditega tõendada, kas hageja propageeris pärast iseseisvuse taastamist ägedalt ukraina rahvuslust ning oli selles osas oma vaadetelt äärmuslik. Antud juhul on tunnistaja H. Latt andnud ütlusi, et ta ei oska hageja tolleaegset poliitilist vaadet positsioneerida, tunnistaja teada oli tegemist demokraadiga ning tunnistaja ei oska öelda, kas hageja võis olla ukraina rahvuslane, kuna tegeleti Eesti küsimustega (lk 149-150). Tunnistaja Dmitri Mihhailov andis ütlusi, et ta on ainult ühel korral Poolas käies tajunud, et hageja oli Ukraina juurtega, tunnistaja kuulis hagejat seal ukraina keelt rääkimas. Tunnistaja ei tea, et hagejal oleks esinenud Eestis Ukraina teemadel aktiivset tegevust (lk 150). Tunnistaja Oleg Gogin andis ütlusi, mille kohaselt ta ei tea, et hageja oleks kuskil Ukraina teemadel propageerinud (lk 151). Tunnistaja Uno Traat ütluste kohaselt tunnistaja ei tea, et hageja oleks seotud Ukraina rahvuslusega (lk 151). Tunnistaja Larissa Semjonova ütluste kohaselt teab tunnistaja, et hageja suhtles Ukraina kogukonnaga, 1989. aastal kogusid nad kokku rahvuskultuuri kogukonna (lk 152).

Kohus on seisukohal, et eelviidatud tunnistajate ütlustega ei ole tõendamist leidnud, et hageja näol oli tegemist äärmusliku ukraina natsionalistiga. Asjaolu, et hageja rääkis ukraina keelt või suhtles Ukraina kogukonnaga, ei tõenda, et tegemist oleks olnud äärmuslikult meelestatud natsionalistiga. Võttes arvesse, et kostja ei ole esitanud ühtegi muud tõendit, millest nähtuks, et pärast iseseisvuse taastamist tõusis hageja esile äärmusliku ukraina natsionalistina, on kostja esitanud vale faktiväite ning hagejal on õigus taotleda selle ümberlükkamist.

Lisaks eeltoodule on kostja 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artikli ja blogi 08.05.2013 sissekandes eestikeelse tõlke (lk 101-103) kohaselt hageja kohta avaldanud, et „…hageja püüdis leida varjualust erinevates parteides, ka Keskerakonnas. Kuid kusagil ei jäänud pidama“. Kohus on seisukohal, et kohtumenetluses on võimalik järgi kontrollida, millistes erinevates parteides lisaks Keskerakonnale hageja varjualust püüdis leida, samuti on võimalik järgi kontrollida, et ta nende parteide juurde pidama ei jäänud. Tunnistaja Dmitri Mihhailov on andnud ütlusi, et hagejal võis olla parteiline taust, kuid tunnistaja teab ainult seda, et hageja kandideeris Keskerakonna koosseisus (lk 150). Tunnistaja Larissa Semjonova ütluste kohaselt tunnistaja ei tea, milliste poliitiliste erakondadega hageja seotud oli, hiljuti sai tunnistaja teada, et hageja kuulus Keskerakonda (lk 152). Teised kohtumenetluse raames üle kuulatud tunnistajad hageja poliitilise kuuluvuse osas ütlusi anda ei osanud.

Kohus on seisukohal, et eeltoodud tunnistajate ütlustega ei ole tõendamist leidnud, et hagejal oleks olnud seoseid teiste erakondadega peale Keskerakonna. Samuti ei ole kostja esitanud kohtumenetluse kestel muid tõendeid, millest ilmneks, et hageja püüdis lisaks Keskerakonnale leida erinevates parteides varjualust, kuid ei jäänud kusagil pidama. Seega on kostja esitanud selles osas hageja kohta valesid faktiväiteid ning hageja on õigus nõuda nende ümberlükkamist.

Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude, mille kohaselt tuleb kostjat kohustada omal kulul ümber lükkama ebaõiged faktiväited. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-145-07 p-s 14 väljendatust võib ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või parandamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ei ole oluline, kas avaldatud väide on au ja head nime teotav. Oluline on see, et väide on ebaõige. See on kooskõlas PS § 45 lg 1 teise lausega, mis lubab väljendusvabadust seadusega piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste, sh au ning hea nime kaitseks. Pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3), ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostja. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt on isikul õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist.

Kohus leiab tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 4 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-145-07 väljendatust, et antud juhul, kus leidis tuvastamist, et kostja poolt hageja kohta esitatud faktiväited olid ebaõiged, on kostjal kohustus need ümber lükata ning hageja ei pea seejuures tõendama, et kostja avaldatud faktiväited olid tema au ja head nime teotavad või muude VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 3 nimetatud eelduste esinemist. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osas, millega hageja taotles kostja kohustamist ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning kohus kohustab kostjat avaldama omal kulul blogis http://a-semojonov.livejournal.com/ kui veebiportaali http:www.baltija.eu/ pidaja ees vene keeles järgmise sisuga väited: 1) Samorodnit ei heidetud välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputajat; 2) pärast Eesti taasiseseisvumist ei tõusnud O. Samorodni esile äärmusliku ukraina natsionalistina; 3) O. Samorodni ei püüdnud leida endale erinevates parteides varjualust.

Seoses kostja vastuväitega, et hageja nõue ei ole täidetav, kuna kostjal puudub kontroll baltija.eu veebilehe üle, märgib kohus, et käesoleva kohtulahendiga kohustab kohus kostjat vastavasisulise taotlusega meediaväljaande poole pöörduma. Juhul, kui meediaväljaanne nõuab vastava teate avaldamise eest tasu, on kostjal kohustus need kulud kanda.

Lisaks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamise nõudele on hageja esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 35 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (vt ka nt Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Andmete või asjaolu avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 järgi siiski õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg 2 p-ga 1, mille järgi võib andmete avaldaja tõendada, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (mh IKS-ist).

Hageja on asunud seisukohale, et ebaõigete väidete avaldamisega tekitas kostja hagejale kahju, kuna hageja maine ning usaldusväärsus said kahjustatud nii kolmandate isikute kui hageja tutvusringkonna ees. Kostja on asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, milles on seisnenud hagejasse suhtumise halvenemine pärast artikli ja blogipostituse avaldamist.

Kohus on seisukohal, et selleks, et tuvastada, kas hageja kohta avaldatud faktiväide on au teotav, ei pea hageja esitama tõendeid selle kohta, et suhtumine temasse on pärast vastava arvamuse avaldamist halvenenud. Kohus leiab, et kostja poolt artiklis ja blogis esitatud väidetega hageja au teotamist on võimalik kohtul endal hinnata kostja väiteid sisuliselt analüüsides. Antud juhul on kostja hageja kohta muuhulgas kirjutanud, et hageja heideti välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja, pärast Eesti taasiseseisvumist tõusis hageja esile äärmusliku ukraina natsionalistina ning hageja püüdis leida endale erinevates parteides varjualust. Kohus on seisukohal, et nimetatud faktiväited on mõistliku inimese arusaamise kohaselt au teotavad ja mainet kahjustavad, kuna organisatsioonist väljaheitmine, KGB-ga seostamine, äärmusliku natsionalistina määratlemine ning erinevates parteides varjualuse leidmine on negatiivse alatooniga asjaolud, millega mõistlik inimene ei soovi olla seostatud ning mis mõjuvad halvustavalt.

Kohus leiab, et antud juhul on tegemist õigusvastase andmete avaldamisega VÕS § 1047 lg 2 mõttes, kuna kostja ei tõendanud, et avaldatud asjaolud vastasid tegelikkusele. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et avaldajal oli selleks õigustatud huvi ning ta oleks kontrollinud andmeid vajaliku põhjalikkusega VÕS § 1047 lg 3 mõttes.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja rikkus hageja isiklikku õigust, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle koha, et tal puudub ebaõigete andmete avaldamises süü.

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg-st 2 tulenevalt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamist on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 3-2-1-18-13. Riigikohus on asunud seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitisena saab välja mõista kindla rahasumma (p 26), mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist; lisaks peab kohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (p 27). Kui isiku õigusi rikutakse eraeluliste andmete õigusvastase avaldamisega, saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust – näiteks seda, kas artikkel avaldati üksnes paberväljaandes või lisaks ka Internetis, kus see jõuab eelduslikult oluliselt suurema hulga lugejateni kui paberväljaandes (p 28). Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (p 29).

Lähtuvalt eelviidatud kriteeriumitest märgib kohus, et antud juhul ei esine alust asuda seisukohale, et kostja poolt hageja au teotavate andmete avaldamisega oleks kostja pannud toime äärmiselt raske rikkumise. Kostja on küll esitanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis hageja au teotasid, kuid tegemist ei ole sündsuse piirest väljuvate või ülemäära agressiivsete väidetega. Kostja kui kahju tekitaja käitumist pärast teo toimepanemist ilmestab asjaolu, et kostja jättis reageerimata hageja kirjale (lk 16), milles hageja palus ebaõigete faktiväidete kõrvaldamist. Kostja ebaõigeid faktiväited ümber ei lükanud, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks hageja ees vabandanud. Seega ei ole kostja pärast rikkumise toimepanemist oma tegu heastada püüdnud. Kohtul puuduvad andmed poolte majandusliku seisukorra kohta, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et temalt rahalise kahju hüvitise väljamõistmine oleks majanduslikult äärmiselt ebaõiglane. Samuti ei ole esitatud tõendeid, millest ilmneks, et hagejal oli endal osa andmete avaldamises. Kohus leiab, et antud juhul oli rikkumise ulatus suur, kuna andmed avaldati internetis, mis tähendab, et need jõudsid eelduslikult suurema hulga lugejateni. Kohtul tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et mittevaralise kahju hüvitise suurus peab mõjuma rikkujale preventiivse meetodina, et rohkem sarnaseid sündmusi ei juhtuks. Võttes arvesse kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks mittevaralise hüvitisena välja mõista ühekordne summa 500 eurot. Kohus leiab, et kõnealune summa kompenseerib samaaegselt hageja kannatused ning mõjutab kostjat edaspidiselt sarnastest tegudest hoiduma.

Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab hagi, kohustab kostjat omal kulul ümber lükkama hageja kohta esitatud ebaõiged faktiväited ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot.

Tulenevalt TsMS §-st 125, §-st 132 on hagi hind 3500

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kristi Rickberg

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik