Победа на президентских выборах во Франции демократа Эммануэля Макрона над право-радикалкой Мирин Ле Пен дает мне повод вспомнить эпизод личного общения с представителями Национального фронта Франции.

Произошло это в начале 1990-х годов, когда Национальный фронт был еще маргинальной пронацистской политической группировкой, а демонстрация симпатий к Национальному фронту была сродни публичному признанию в заболевании сифилисом. Будучи тогда в Париже, в одном из парков французской столицы я случайно наткнулся на сборище экзальтированных людей, которые чуть ли не со слезами на глазах внимали речи маленького человечика, который истерично призывал очистить Францию от иммигрантов и прочих неполноценных французов.

Я догадался, что это основатель Национального фронта Жан-Мари Ле Пен, но все же решил уточнить, так ли это. Я подошел к двухметровому верзиле, у которого на куртке было написано «охрана», и, показав на оратора, спросил: «Кто это?» Я хорошо говорю по-французски, но по выговору во мне легко узнать иностранца, а черноволосая шевелюра позволяла заподозрить во мне араба. Об этом я подумал, когда бритоголовый охранник Национального фронта пронзил меня полным лютой ненависти взглядом, от которого у меня мурашки пробежали по коже. Я решил больше не искушать судьбу и поспешно ретировался.

Прошли годы, и непутевая дочка основателя Национального фронта стала претенденткой на пост президента Франции. Но, к счастью, большинство французов, для которых такие ценности, как демократия, свобода, равенство и братство имеют жизненно важное значение, отвергли националистку, взывающую к наиболее низменным инстинктам человеческой натуры.

Логично, что одним из наиболее преданных поклонников Марин Ле Пен является правитель России Владимир Путин. Кремль поддерживает пронацистский Национальный фронт и морально, и материально. И все это происходит на фоне помпезных мероприятий, формально приуроченных к очередной годовщине победы советского народа над фашизмом.

Похожие мероприятия по мифологизации великой отечественной войны проводились и во времена СССР. Но, надо признать, советская пропаганда все-таки учила ненавидеть войну, а путинская пропаганда приучает людей любить войну. И это, естественно вызывает беспокойство.

А симпатии путинского режима к пронацистским организациям в разных странах Европы уже не вызывают удивления.

(«Радио 4», «Неделица», эфир от 14 мая.)

На днях я задумался, какова разница между эзоповым языком и эзоповщиной. Как известно, эзопов язык – это элегантное иносказание, когда говорят одно, а подразумевают другое и всем понятно, что именно подразумевается. А эзоповщина, по-моему, это когда говорят одно, а подразумевают совсем иное, но при этом никому, в том числе и самому говорящему неясно, что имеется в виду.

Виртуозом эзоповщины зарекомендовал себя премьер-министр Юри Ратас, который, если я не ошибаюсь, до сих пор четко не ответил ни на один вопрос, который ему в качестве главы правительства задавали. При этом господин Ратас, выслушав вопрос, часто благодарит за «хороший вопрос», после чего начинает говорить совсем не о том, о чем его спрашивали.

Чтобы не быть голословным напомню некоторые перлы эзоповщины в исполнении Ратаса. Он так и не сумел объяснить народу, будет ли у нас дефицитный бюджет и намерено ли в этом случае возглавляемое Ратасом правительство ликвидировать возможный дефицит государственного бюджета за счет финансовых резервов, накопленных предыдущими правительствами.

Также Ратас не смог изложить свое отношение к международным санкциям против России – ужесточать ли их или же наоборот смягчать, — предложив по этому вопросу посоветоваться с союзниками и партнерами.

Господин Ратас не сумел внятно сформулировать свое отношение к предполагаемому награждению знаком за заслуги перед Таллинном директора Центра информации по правам человека Алексея Семенова, который к слову сказать три года назад был признан судом виновным в распространении лжи и клеветы, и чей «центр» в последние годы функционирует на деньги, поступающие из российских источников.

Шедевром эзоповщины можно считать заявление Ратаса о том, что протокол о сотрудничестве Центристской партии с путинской «Единой Россией» нельзя аннулировать, поскольку этот протокол якобы все равно не действует. Заявление, лишенное элементарной логики. Если какой-то договор не выполняется сторонами, то в такой ситуации естественный и единственно разумный вариант – юридически оформленное прекращение действия такого договора. Или же Ратас чего-то не договаривает.

Некоторые наблюдатели полагают, что эзоповщина Ратаса сохранится до местных выборов, которые пройдут осенью этого года. Для Ратаса крайне важно, чтобы Центристская партия сохранила свои позиции, прежде всего, в Таллинне. Поэтому Ратас, будучи не только премьер-министром, но и председателем Центристской партии, и говорит невнятно и обтекаемо, чтобы каждый мог интерпретировать его высказывания, как нравится.

Но ведь вскоре после местных последуют парламентские выборы. А потом уже не за горами и выборы в Европарламент. Так что, судя по всему, эзоповщине Юри Ратаса нет ни конца, ни края.

(«Радио 4», «Неделица», эфир от 7 мая.)

В мае на Хийюмаа начнется очередной туристический сезон, приближение которого уже ощущается по появляющимся в местной газете объявлениям о наборе дополнительного персонала в местные отели, рестораны и бары. Речь идет о временной работе на летний период.

В этом собственно и заключается главная проблема туристической сферы Хийюмаа – ее явно выраженная сезонность. Пик туристической активности приходится на летние месяцы. А в остальное время туристов на острове маловато. Для многих хийюмаасцев, в том числе и предпринимателей, работа в сфере туризма – это дополнительный, летний приработок, а не основная профессиональная деятельность.

Но у туристической сезонности есть и свои плюсы. Компенсируя затишье осенне-зимнего «мертвого» сезона, с конца мая на Хийюмаа стартует насыщенная и разнообразная культурно-развлекательная программа. До начала сентября на Хийюмаа фактически каждый уикэнд происходит что-то интересное и увлекательное.

Если говорить о музыкальных мероприятиях, то наиболее масштабными являются три фестиваля. Во-первых, фестиваль фолк-музыки Hiiu Folk, концерты которого проходят по всему острову, но основная концертная площадка находится в живописном месте на берегу моря в Кассари. В июне на Хийюмаа проходит, я бы сказал, камерный фестиваль джазовой музыки Sõru Jazz, который обычно начинается в рыбацкой деревне Каланна на западной оконечности Хийюмаа, но основные концерты проходят на юге Хийюмаа, в порту Сыру, откуда отправляются и куда прибывают паромы с Сааремаа. Так что, на Sõru Jazz очень удобно добираться именно с соседнего острова.

Большой популярностью как среди жителей, так и гостей Хийюмаа пользуется фестиваль классической музыки, который пройдет уже в двенадцатый раз, традиционно в июле. Зачинателями этого фестиваля были и остаются два российских музыканта, гобоисты Дмитрий Булгаков и Павел Стругалев, которые уже много лет летом отдыхают на Хийюмаа и поэтому решили украсить летнюю жизнь своего любимого острова еще и замечательным музыкальным фестивалем, для выступления на котором на Хийюмаа приезжают виртуозы классической музыки из разных стран мира. Но превалируют, естественно, российские исполнители, проживающие как в России, так и в других странах. Программа фестиваля этого года обещает быть более грандиозной, поскольку, помимо великолепных солистов ожидается прибытие на Хийюмаа хора и симфонического оркестра.

Этим летом, как обычно, на Хийюмаа будет звучать много хорошей и разнообразной музыки, на любой вкус. Так что, добро пожаловать на Хийюмаа! Тем более, что в этом году не будет никаких транспортных проблем, поскольку сейчас между Хийюмаа и материком курсируют два новых парома, вмещающих по 150 автомобилей каждый.

(Утренний эфир «Радио 4» 29 апреля.)

Некоторые жители Таллинна время от времени задают мне, как им кажется, риторический вопрос: «А что делать на Хийюмаа зимой?» Подразумевая при этом, что, если летом на Хийюмаа можно отдыхать, то зимой остается лишь изнывать от скуки. Естественно, это очень упрощенное представление об островной жизни, не соответствующее действительности, которая куда более разнообразна. Так, недавно на Хийюмаа уже в шестой раз прошло красочное представление демонстрации местных модных изделий, такое своеобразное шоу под названием Hiiu Moodi, вольный перевод которого может звучать как «мода по-хийюмааски».

В этом по-весеннему праздничном шоу участвуют как профессиональные модельеры, более-менее постоянно проживающие на Хийюмаа, так и местные мастерицы, не обремененные художественным образованием. В общей сложности набирается более двух десятков участников, выставляющих на суд благодарных зрителей свои дизайнерские новинки. В этом году, как всегда, был представлен широкий выбор всевозможных вязанных изделий: варежек, шарфов, шапочек, свитеров… Большую коллекцию стильных мужских шерстяных пальто и курток представило местное малое предприятие Hiiu Villa, специализирующееся на производстве изделий из овечьей шерсти. На хийюмааском шоу моды были представлены т разнообразные аксессуары, начиная от сумочек из натуральной кожи и заканчивая всевозможной оригинальной бижутерией.

Многие островитяне не только интересуются модой, но и являются заядлыми театралами. Спектакли гастролирующих на Хийюмаа театров неизменно проходят при полном аншлаге. Кроме того, на Хийюмаа есть несколько любительских театральных трупп. Один из таких коллективов в марте выступал на большой сцене Русского театра в Таллинне в рамках театрального фестиваля «Донор 2017», который в целях популяризации донорства проводит Союз любительских театров Эстонии в сотрудничестве с Северо-Эстонской региональной больницей.

И уж я заговорил об увлечениях хийюмааских школьников, то упомяну и юных художников из основной школы в Эммасте. Работы учеников этой школы – рисунки и живопись – регулярно удостаиваются наград как эстонских, так и международных художественных конкурсов.

А еще на Хийюмаа много людей, увлекающихся фотоискусством, как профессионалов, так и любителей, достижения которых не менее значимы, чем работы маститых фотографов. Дело дошло до того, что в Кярдла открылся специализированный салон-фотогалерея.

Так что, на Хийюмаа есть, чем занять круглый год. Было бы желание, которого у хийюмаасцев в избытке.

(Утренний эфир «Радио 4» 22 апреля.)

 Resolutsioon

 Rahuldada Oleg Samorodni hagi Aleksei Semjonovi vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

1. Kohustada Aleksei Semjonovi avaldama omal kulul blogis aadressil http://a-semojonov.livejournal.com/ ja veebiportaali http:www.baltija.eu/ pidaja ees vene keeles järgmise sisuga väited:

• Samorodnit ei heidetud välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputajat;
• pärast Eesti taasiseseisvumist ei tõusnud O. Samorodni esile äärmusliku ukraina natsionalistina;
• Samorodni ei püüdnud leida endale erinevates parteides varjualust.

3. Välja mõista Aleksei Semjonovilt mittevaralise kahju hüvitis summas 500 (viissada) eurot Oleg Samorodni kasuks.
4. Tsiviilasja menetluskulud jätta Aleksei Semjonovi kanda.

 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

 Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Aleksei Semjonov (edaspidi ka kostja) on avaldanud 15.05.2013 kl 10:35 veebilehel baltija.eu artiklis „Алексей Семёнов: Мы можем за себя постоять. Как наши деды и отцы“ (eesti keeles: „Aleksei Semjonov: Me võime enda eest seista. Nagu meie vanaisad ja isad“ ning eelnevalt enda isiklikus blogis hageja Oleg Samorodni suhtes järgmised ebaõiged faktiväited: «Раз уж на то пошло, то Самороднего еще в советское время в период перестройки выставили из дискуссионного клуба «Референдум» как разоблаченного кагэбэшного стукача. После восстановления независимости он всплыл как украинский националист крайнего толка и пытался пристроиться в разных партиях, в том числе и в Центристской партии. Но нигде не удержался. Грубо говоря, его со всех лестниц спустили». Tõlge eesti keelde: „Kui teema juba sellele läks, siis Samorodni eemaldati juba Nõukogude aja perestroika perioodil diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja. Pärast taasiseseisvumist tõusis ta [O. Samorodni] esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist) ja püüdis end sokutada erinevatesse erakondadesse, ka Keskerakonda. Kuid mitte kuskil ei jäänud pidama. Jämedalt öeldes, ta lükati igalt redelilt maha.“
2. Eelnimetatud tekstis on kostja esitanud hageja kohta kolm ebaõiget faktiväidet: hageja eemaldati/ visati välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja; pärast Eesti taasiseseisvumist tõusis hageja esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); hageja püüdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei jäänud kuskil pidama.
3. Ülalviidatud faktiväited on ebaõiged, kuivõrd hageja juhtis 1989–1990 poliitilist diskussiooniklubi „Referendum“, mis tegutses ajakirja Vikerkaar ruumides. Hagejat ei eemaldatud/ visatud välja antud klubist, veel vähem aga hageja eemaldati/ visati sealt välja kui paljastatud KGB koputaja. Hageja lõpetas „Referendumi“ juhtimise ja koosolekutel osalemise omal initsiatiivil. „Referendum“ lõpetas pärast seda oma tegevuse. Antud asjaolude kohta saavad ütlusi anda tunnistajad. Hageja ei ole mitte kunagi tegutsenud kui ukraina marurahvuslane. Nii enne kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist oli hageja juhatuse liige Ukraina kaasmaalaskonnas Eestis, mis on rahvuskultuuri ühing. Muudes ühingutes-klubides hageja kaasa löönud ei ole. Hageja ei ole kunagi püüelnud sokutada end erinevatesse parteidesse ega neile „sobimatuks“ osutunud. Ainus partei, mille liikmeks on hageja kogu oma elu jooksul astunud, on Keskerakond. Hageja oli antud partei liige aastatel 1994 – 1997. 2003. aastal taastas hageja oma liikmestaatuse Keskerakonnas ning on Keskerakonna liige käesoleva hetke seisuni.
4. Olgugi et kostja peab tõendama tema väidete tõelevastavust (VÕS § 1047 lg 2), on väljaspool mõistlikku kahtlust, et kostja ülalkäsitletud väiteid ei ole kostjal võimalik tõendada, sest antud faktilisi asjaolusid ei ole kunagi esinenud. Seega on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Hageja on põhjendanud, miks kostja esitatud faktiväited ei oma tegelikkusega mingit pistmist. Kostja on kohustatud tema avaldatud ebaõiged faktiväited ümber lükkama.
5. Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-95-05 asunud seisukohale, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed Seega on kostja ebaõigete andmete avaldaja, selles ei saa poolte vahel vaidlust olla. Ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid. Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-11-04 märkinud: „Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav.“ Hagiavalduses nimetatud väited on faktiväited, kuna nende tõelevastavust on võimalik kontrollida ja tõendada. Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt on süü puudumise tõendamine kostja kohustus. Kuna kahju tekitamise objektiivne teokoosseis on täidetud ja tegu oli õigusvastane, tuleb eeldada, et kahju tekitaja oli selles süüdi, kui kostja vastupidist ei tõenda.
6. Ülaltooduga on hageja ära näidanud, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist kostja kulul. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas avaldamine oli õigusvastane.
7. Kui käsitleda kostja väiteid kui arvamuse (kaudsete asjaolude) avaldamist hageja suhtes, siis antud väidetest nähtub kostja soov kujutada hagejat kui paljastatud KGB koputajat, ukraina marurahvuslast ja Eesti erakondade silmis vastuvõetamatut (sobimatut) isikut. See tähendab, et kostja on kujutanud hagejat üldsuse ees ebaõigesti sel teel, et on esitanud kaudseid asjaolusid, millest võib teha järelduse, et hageja olekski olnud ukraina marurahvuslane ja Eesti erakondadele „sobimatu“.
8. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 (p-s 12) sedastanud, et samuti võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium leiab, et VÕS 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.
9. Kui kohus käsitleb antud väiteid kostja arvamusena hageja tegevuse kohta, siis nähtub antud andmetest, et kostja soovib luua hagejast ebaõige ettekujutuse läbi kaudsete asjaolude esitamise. Sellisel juhul nõuab hageja, et kohus kohustaks kostjat ümber lükkama tema poolt esitatud kaudsetest tulenevad järeldused selle kohta, justkui oleks hageja olnud kunagi paljastatud KGB koputaja, ukraina marurahvuslane või Eesti erakondadele „sobimatu“ isik.
10. Kui käsitleda kostja väiteid kui ebakohast väärtushinnangut, siis on kostja põhjendanud antud väärtushinnangut ebaõigete faktiväidetega: puudub faktiline alus pidada hagejat paljastatud KGB koputajaks, ukraina marurahvuslaseks või erakondadele „sobimatuks“ isikuks.
11. Hageja on seisukohal, et eelnimetatud väärtushinnangud on ebakohased, põhjendamatud ning solvavad hagejat. Tegemist on hageja head nime kahjustavate väärtushinnangutega. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
12. Eelviidatud sättest tuleneb, et kostja peab tõendama asjaolud, mis välistavad tema antud ebakohaste väärtushinnangute õigusvastasuse. Hageja hinnangul puuduvad praegusel juhul asjaolud, mis välistavad kostja poolt avaldatud ebakohaste hinnangute õigusvastasuse. See ilmneb üheselt juba ainuüksi asjaolust, et kostja on või peab olema teadlik hinnangute aluseks olevate faktiväidete ebaõigsusest.
13. Kostja on tekitanud hagejale mittevaralist kahju ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Hagejal on õigus nõuda kostja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
14. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nii varalise kui ka mittevaralise deliktilise kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on teisele isikule kahju tekitamine.
15. Objektiivse teokoosseisu olemasolu ning teo õigusvastasuse tuvastamise korral eeldatakse kahju tekitaja süü olemasolu (VÕS § 1050 lg 1). Samuti eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-105-01 asunud seisukohale, et moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge — muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas — ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada.
16. Ebaõigete väidete avaldamisega tekitas kostja hagejale mittevaralist kahju hageja maine languse ning usaldusväärsuse kahjustamisega nii hagejale tundmatute kolmandate isikute ees kui ka hageja tutvusringkonnas. Kahju tekkimine on otseselt seotud kostja avaldatud väidetega, mis lõi hageja tegevusest põhjendamatult ebaõige ettekujutuse. Hageja on pidanud kostja õigusvastase tegevuse tõttu tegelema nende väidete ümberlükkamisega, taluma teiste isikute põhjendamatuid küsimusi ja viiteid olematutele „faktidele“.
17. Hagejal ei ole suuremat kriitika talumise kohustust, kuna ebaõigeid andmeid avaldati tema vabatahtliku tegevuse kohta. Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Kostja tegevus viitab ilmselgelt kostja soovile lihtsalt kahjustada hagejat, mitte avaldada oma arvamust või informeerida avalikkust – mõistlik isik ei edastaks meelevaldseid järeldusi ning kontrollimata fakte suurele isikute ringile. Kostja esitatud väidetest jääb ebakohane mulje, justkui oleks hageja teinud tehinguid või toiminguid, mis pole seaduslikud või lubatud või on eetiliselt taunitavad (nt KGB koputajaks olemine, erakondadesse sokutamine ja „sobimatuks“ tunnistamine, „Referendumist“ välja ajamine). Samuti tekitavad kostja alusetud väited avalikkuses ebaterve kahtluse, kas hageja tegevus ei ole olnud korrektne. Olukorras, kus hageja on käitunud korrektselt, on vastupidise kahtluse loomine põhjendamatu ja õigusvastane.
18. Käesoleval juhul on äärmiselt oluline vaadata sõnakasutust vene kultuuriruumi ja vene keele mõistes. Hageja toob välja järgmised olulised rõhuasetused ja sõnade seletused: „koputaja“ – nn informaator – inimene, kes salaja teeb koostööd õiguskaitseorganitega või julgeolekuorganitega ning annab viimastele vajalikku informatsiooni isikute kohta, kelle tegevuse vastu vastavad organid huvi tunnevad. KGB koputaja peaks eeltoodust tulenevalt isik, kes teeb salajast koostööd Кoмитет государственной безопасности ehk NSVL Riikliku Julgeoleku Komiteega. KGB maine Eesti ühiskonnas ei ole hea, sest KGB-d käsitletakse kui repressiivvõimu organit, kes põhjustas eestimaalastele palju üleelamisi ning kannatusi, nuhkis inimeste järel jne. Seega on inimese KGB koputajaks nimetamine äärmuslik meede selle inimese usaldusväärsuse kõigutamiseks ning alavääristamiseks, sest KGB-ga salajast koostööd teinud isikud on Eesti ühiskonnas selgelt „alavääristatud“; „eemaldama / välja jätma“ – vene keeles on sõnal „выставить“ selgelt halvustav ja solvav tähendus. Akadeemilise sõnastiku kohaselt on antud väljend tähistatud kui familiaarne ning tähendab sünonüümisõnastiku kohaselt ka выгнать (välja ajama), прогнать (minema peletama); „rahvuslane“ – natsionalist – tähendab teatud rahvuse eelistamist; kuulumist rahvusparteisse; osalemist rahvuslikes liikumistes. „marurahvuslane“ tähendab ägedat rahvuslast; rahvuslus (natsionalism) – ideoloogia ja poliitika, mille eesmärk on kutsuda etnilist viha, kiites heaks ühe rahva paremust teiste rahvaste üle; ideoloogia ja poliitika, mis põhineb ideel enda rahvuse eripäral ja paremusel, teatud rahvuse kui kõrgeima osa ühiskonnas; ideoloogia ja poliitika, mille järgi valitsev rahvas on eelisolukorras ja ühiskondlik kord on suunatud teiste rahvuste allasurumisele ja vaenu loomisel nende vahel.
19. Kostja ebakohased väärtushinnangud ja ebaõiged faktiväited on jõudnud orienteeruvalt mitmesaja isikuni, sest need on avaldatud vene keelt rääkivate isikute jaoks populaarses, rohkesti loetavas veebikeskkonnas. Kostja ebaõiged väited on olnud avaldatud juba alates maikuust 2013.a – seega on antud õigusvastased väited olnud avalikkusele kättesaadavad hagiavalduse esitamise hetkeks juba ligi seitse kuud. Hagejale on tema maine äärmiselt oluline. Hageja on pidanud taluma piinlikkuse tunnet teades, et tema kohta on avaldatud alusetuid süüdistusi, nagu oleks hageja olnud KGB koputaja, erakondadele „sobimatu“ isik ja marurahvuslane, või et kostjale oleksid teada konkreetsed faktid eelnimetatud järelduste tegemiseks (sh läbi kaudsete väidete). Väited, et hageja on teinud salajast koostööd oma kaaslaste n-ö väljaandmiseks Nõukogude Liidu julgeolekuteenistusele ning eeltoodud põhjusel „Referendumist“ kõrvaldatud, tekitavad hageja suhtes umbusaldust, rikuvad tema laitmatut mainet ning näitavad teda ebaausa, läbikukkunud, kahepalgelise ja ebaõnnestunud inimesena.
20. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isiku muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hageja taotleb käesolevaga kostjalt mõistliku kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel vastavalt VÕS § 127 lg-le 6, TsMS § 233 lg 1 ning TsMS § 366.
21. Riigikohtu kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-85-08 punktis 13 esitatud seisukoha kohaselt peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Hageja taotleb kohtult eeltoodud põhimõtetele vastava mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglase äranägemise kohaselt. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
22. Kostja ei ole kordagi hageja ees ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest vabandanud, samuti ei ole kostja teinud midagi selleks, et takistada nende väidete avalikkusele kättesaadavust, vaid pigem levitanud neid väiteid järjepidevalt ja erinevatel ajahetkedel suurele isikute ringile. Sellega on kostja ilmekalt välja näidanud oma suhtumist oma toimepandud rikkumisse ja hagejasse. VÕS § 134 lg 6 sätestab, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
23. Hageja palub kohtul hüvitise määramisel arvestada ka vajadusega mõjutada kostjat loobuma edaspidi selliste rikkumiste toimepanemisest, arvestades et kostja on rikkunud pikema perioodi jooksul mitmel korral hageja isiklikke õigusi erinevate isikute ja riigiasutuse ees ega pole sisuliselt reageerinud hageja tehtud märkustele selle tegevuse lõpetamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja poolt hageja kohta valitud sõnadel on selgelt halvustav või alandav iseloom.
24. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta (väär) väide esitatakse. Tegelikud asjaolud (faktid) on väliskeskkonnas objektiivselt fikseeritavad ilmingud ja muutused. Kostja viitab ka ise muuhulgas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-161-05 (p-le 10), kus tsiviilkolleegium sedastas, et faktiväidet saab objektiivselt kontrollida ja seda väidet on võimalik tõendada. Hageja rõhutab, et kostja võimalikud tõendamisraskused tema väidetes sisalduvate faktide tõendamisel ei muuda tema esitatud väidete iseloomu. Oluline on sisulise võimaluse eksisteerimine neid väiteid objektiivselt tõendada ehk kontrollida nende vastavust tegelikkusele. Hageja jääb seisukohale, et kõik hagiavalduses märgitud väited on ebaõiged faktiväited, sest ka teatud faktilise asjaolu sedastamine teatud laadi kirjeldava tegusõnaga (nt parteisse sokutama parteiga liitumise asemel) ei muuda faktiväidet väärtushinnanguks, kuivõrd väite aluseks ja sisuks jääb mingi kontrollitav fakt.
25. Olgugi et hageja jääb seisukohale, et kõik kostja avaldatud väited on käsitletavad faktiväidetena, esitab hageja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus asub seisukohale, et üks või mitu hagiavalduse aluses käsitletud väidetest on käsitletavad kui väärtushinnangud. Kuivõrd hageja sai mõistlikult eeldada, et pooltel ei teki vaidlust kostja esitatud väidete iseloomu määramises, ei esitanud hageja alternatiivse nõudena ebakohaste väärtushinnangute tuvastamise nõuet. Hageja palub, alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kui kas või üks kostja väidetest on käsitletav väärtushinnanguna, tuvastada, et väärtushinnanguna käsitletav väide või väited on ebakohane väärtushinnang, ja ebakohase väärtushinnangu andmine kostja poolt.
26. Sõnad-väljendid „eemaldati / visati välja“, „marurahvuslane“, „püüdis sokutada“, „ei jäänud kuskil pidama“ ei sobi hageja mainega kuidagi kokku. Seega on kostja antud hinnangud põhjendamatud. Ülalnimetatud väärtushinnangud on ilmselgelt põhjendamatud ja ebakohased, sest kostja on teadlikult kasutanud väärtushinnangute andmiseks ebaõigeid andmeid; liialdanud hinnangute andmisel; teadlikult soovitud jätta mulje teadmisest teatud faktide esinemise osas (mida tegelikult pole) ja andnud need sooviga kahjustada põhjendamatult hageja au ja head nime avalikkuse ees. Kostjal puudub õigustus selliste hinnangute Kostjal on küll õigus eneseväljendamisele ja sõnavabadusele, kuid antud õigus on selgesõnaliselt piiritletud teiste isikute (sh hageja) õigusega heale nimele (PS § 17 ja § 19 lg 2).
27. VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Ebakohase väärtushinnangu esitamine kannatanu isiku kohta on käsitletav kannatanu isikliku õiguse rikkumisena. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
28. Hageja on seisukohal, et eelnimetatud väärtushinnangud on ebakohased, põhjendamatud ning solvavad hagejat. Tegemist on hageja head nime kahjustavate väärtushinnangutega ning puudub mõistlik põhjendus, miks kostja saaks hageja suhtes selliseid väärtushinnanguid anda või miks hageja peaks selliste väärtushinnangute andmist taluma. Ka kostja ise ei ole konkreetselt ja põhjalikult selgitanud ega põhjendanud, miks oli kostjal õigus selliseid väärtushinnanguid anda. Kostja jääb vastavas osas äärmiselt üldsõnaliseks, kui märgib, et avaldatud väärtushinnangud põhinevad asjaoludel, mis võimaldasid kõnealuseid hinnanguid Kostja ei täpsusta, missugused need asjaolud on. Kuivõrd kostjal on kohustus need asjaolud kohtu ette tuua ning kostja ei ole seda teinud, siis ei saa lugeda, et vastavad asjaolud eksisteeriksid.
29. Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-161-05 avaldanud, et VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Seega on ka väärtushinnangu põhjendamine ebaõigete andmete kaudu õigusvastane. Samuti peab kostja tõendama tema antud ebakohaste väärtushinnangute aluseks olevate faktiliste asjaolude eksisteerimist. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et (1) kuna kostja ei ole isegi põhjendanud ega viidanud hinnangute andmise aluseks olevatele asjaoludele (rääkimata tõendamisest) ja (2) kuna antud väärtushinnangute andmiseks puudub alus, on kostja avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid.
30. Kostja leiab oma vastuses, et kuna hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude tulenevalt ebakohaste väärtushinnangute andmisest, ei ole võimalik mittevaralise kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Hageja vaidleb antud eksitavale seisukohale vastu: hageja ei ole kunagi seda taotlenud. Hageja täpsustab, et nõudis hagiavalduse resolutsioonis sõnaselgelt ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning hagiavalduse tekstist ei tulene, et hageja oleks nõudnud vaid ebakohaste väärtushinnangute andmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna hageja on esitanud ka alternatiivse nõude, palub hageja alternatiivse nõude rahuldamise korral mõista kostjalt välja kahju ebakohaste väärtushinnangute andmise eest.
31. Hageja palub rahuldada hagi; tuvastada, et Aleksei Semjonov on esitanud oma blogis (http://asemjonov.livejournal.com/?skip=50) ja veebiportaali http://www.baltija.eu/news/read/31191 artiklis „Алексей Семёнов: Мы можем засебя постоять. Как наши деды и отцы“1 (eesti keeles: „Aleksei Semjonov: Me võime enda eest seista. Nagu meie vanaisad ja isad“ järgmised ebaõiged faktiväited: O. Samorodni eemaldati / visati välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja; pärast Eesti taasiseseisvumist tõusis O. Samorodni esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); O. Samorodni püüdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei jäänud kuskil pidama. Kohustada Aleksei Semjonovit ümber lükkama nimetatud väited ja avaldama omal kulul nii enda blogis (http://a-semjonov.livejournal.com/) kui ka veebiportaali http://www.baltija.eu/ pidaja ees vene keeles järgmise sisuga väited: O. Samorodnit ei eemaldatud / visatud välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputajat; pärast Eesti taasiseseisvumist ei tõusnud O. Samorodni esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); O. Samorodni ei püüdnud end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei jäänud kuskil pidama. Mõista Aleksei Semjonovilt Oleg Samorodni kasuks välja ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
32. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kas või üks alljärgnevatest väidetest on käsitletav väärtushinnanguna, tuvastada vastava väärtushinnanguna käsitletava väite kui ebakohase väärtushinnangu andmine ja mõista Aleksei Semjonovilt Oleg Samorodni kasuks välja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud täies ulatuses Aleksei Semjonovi kanda.

 Kostja vastuväited

33. Kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Hageja on esitanud sisuliselt 3 nõuet – tuvastada, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid; kohustada kostjat avaldatud väidetavad ebaõiged faktiväiteid ümber lükkama ning mõista kostjalt välja ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
34. Hageja on välja toonud 3 väidetavat ebaõiget faktiväidet: hageja eemaldati/visati välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja; pärast Eesti taasiseseisvumist tõusis hageja esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); hageja püüdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei jäänud kuskil pidama.
35. Hageja on valinud välja endale sobilikumad tõlgendused teatud sõnadele ning tõlgendanud artikli teksti meelevaldselt. Natsionalist ei ole ilmselgelt samatähenduslik marurahvuslasega. Sõna natsionalist on rahvuslase sünonüüm. Üldises tähenduses mõistetakse rahvusluse all ideoloogiat ja moraalset hoiakut, mille sisuks on oma rahvusega samastumine ning ustavus ja pühendumus oma rahvusele kui kesksele väärtusele. Seega sõna natsionalist ei oma halvustavat alatooni ega iseloomusta sellekohaste vaadetega isikut mingil viisil negatiivselt. Sama ei saa aga väita sõna „marurahvuslane“ kohta.
36. Kostja on arvamusel, et hageja on teksti mõistnud moonutatult ning hagiavalduses välja toodud seisukohad ei kajasta artikli tegelikku sisu ega ole esitatud viisil tekstist väljaloetavad.
37. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et ebaõige on muuhulgas väidetav faktiväide, et hageja eemaldati/visati välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja (hageja tõlke sõnastus, mis on kostja hinnangul ebaõige). Esmalt leiab kostja, et tegemist on väärtushinnanguga, samas isegi, kui tegemist oleks faktiväitega, siis on tegemist kohase väitega. Kostja ei nõustu hageja sellekohase seisukohaga ning on valmis tõendama artiklis viidatud asjaolusid seonduvalt väitlusklubiga „Referendum“. Vastavasisulisi asjaolusid saavad tõendada tunnistajad.
38. Konkreetse informatsiooni allikaks (juhul kui lähtuda korrektsest tõlkest) oli vene ajakirjanik Moskvast.
39. Lisaks eeltoodule on hageja palunud tuvastada ja kohustada kostjat ümber lükkama järgnevad väidetavad faktiväited: pärast Eesti taasiseseisvumist tõusis hageja esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); hageja püüdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei jäänud kuskil pidama.
40. Kostja leiab, et hageja on ekslikult asunud seisukohale, et tegu on faktiväidetega. Antud juhul on tegu kostjapoolse hinnanguga hageja tegevusele, mitte faktiväitega. Riigikohus on selgitanud, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus – väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav.
41. Riigikohus on leidnud, et au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tunnused on erinevad. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest. Seega on tõendatavate asjaolude ring kahel juhul kvantitatiivselt erinev. Juba seetõttu ei saa kohus ilma hageja sellekohase selge nõude ja nõuet toetavate tõenditeta kaaluda väärtushinnangu ebakohasust.
42. Teiseks leiab kostja, kuna avaldatud väärtushinnangud põhinevad asjaoludel, mis võimaldasid kõnealuseid hinnanguid anda, ei ole avaldatud väärtushinnangud ebakohased ega au teotavad VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Kellegi nimetamine natsionalistiks või hinnates isiku pürgimist partei liikmeks parteist varjualuse otsimisena ei ole kostja arvates mingilgi viisil solvav või isiku au teotava tegevusena tõlgendatav. Hageja ei ole tõendanud, et tema maine kostja poolt väljaöeldu tõttu langes. Seega puudub kostja tegevuses õigusvastasus.
43. Kostja on teostanud oma õigust väljendusvabadusele. PS § 45 kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kostja on oma väljendusvabadust realiseerides jäänud lubatud piiridesse.
44. Kostja ei ole õigusvastase tegevusega hagejale kahju põhjustanud eelnimetatud põhjustel. Kostja tegevuses ei ole tuvastatav õigusvastane käitumine. Kostja leiab, et mittevaralise kahju hüvitise nõudmine on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
45. Vaidlusalused laused on valesti tõlgitud ning igatahes ei ole tegemist faktiväidetega. Nagu ülal märgitud siis venekeelne sõna националист tähendab tõlkes rahvuslane, mitte marurahvuslane ning venekeelne sõna пристроиться tähendab tõlkes ühinema või liituma, mitte sokutama. Hageja on asunud seisukohale, et asjaolu, kas isik on rahvuslane või mitte on objektiivne ning tõendatav asjaolu – seega on vastav väide faktiväide. Samas on hageja toonud sobiva näite, et juhul, kui mõni isik leiab, et tal on teatud temperatuuri juures „külm“ siis taoline seisukoht on väärtushinnang. Analoogselt toodud näitega on ka kellegi rahvuslaseks pidamine puhtalt hinnanguline küsimus, kuivõrd sellisele seisukohale saab jõuda teatud asjaolude esinemist või mitteesinemist subjektiivselt hinnates.
46. Nagu juba varasemalt väljatoodud tähendab rahvuslus seletava sõnaraamatu järgi eelkõige ühtekuuluvustunnet. Kostja on seisukohal, et rahvuslus on eelkõige tunne ehk emotsioon – just nagu hageja välja toodud külma tunne. Kaks isikut võivad elada samas riigis samadel asjaoludel, kuid mõlemad ei pruugi tunda ühtekuuluvustunnet. Siinkohal on oluline rõhutada, et tunne on miski, mida ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega ka kohtus tõendada. Selliselt ei saa olla faktiväide see kui kellegi kohta öeldakse, et ta on rahvuslane. Tegemist on väärtushinnanguga.
47. Kostja on vastuses hagile selgitanud, et kuna avaldatud väärtushinnangud põhinevad asjaoludel, mis võimaldasid kõnealuseid hinnanguid anda, ei ole avaldatud väärtushinnangud ebakohased ega au teotavad VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Kostja soovib käesolevaga nimetatud seisukohta täiendavalt selgitada. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et: „Nii enne kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist oli hageja juhatuse liige Ukraina kaasmaalaskonnas Eestis mis on rahvuskultuuri ühing.“ Nagu ülal kirjeldatud, on rahvuslus seletava sõnaraamatu järgi samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunde ilming. Ukraina kaasmaalaskond Eestis on vaieldamatult samast rahvusest (ukrainlastest) inimeste kokkukuuluvustunde ilming. Asjaolu, et hageja on nimetatud organisatsiooni liige, annab piisava aluse väärtushinnanguks, et hageja on rahvuslane – vastasel korral jääb arusaamatuks, miks hageja kuulus rahvuslikku organisatsiooni, kui ta ei ole sealjuures rahvuslane. Igatahes on õigustatud, et kolmandast isikust vaatleja eeldab, et ühingu Ukraina kaasmaalaskond Eestis liikmed on Ukraina rahvuslased.
48. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, kuidas saab olla hageja mainet kahjustav või au teotav väide selle kohta, et hageja on ühinenud erakonnaga, kuid ei ole jäänud erakonna liikmeks.
49. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses Oleg Samorodni kanda.

 Kohtuotsuse põhjendused

50. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud tunnistajad ja pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

51. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude ebaõigete faktiväidete kostja kulul ümberlükkamiseks või alternatiivselt tuvastada ebakohase väärtushinnangu andmine ning mõista kostjalt välja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole hageja kohta esitanud faktiväiteid, vaid väärtushinnanguid. Samuti on tõendamata mittevaralise kahju tekkimine ning hageja nõue ei ole täidetav, kuna kostjal puudub kontroll baltija.eu lehe üle.

52. Kohus lahendab esmalt küsimuse sellest, kas kostja on hageja suhtes esitanud faktiväiteid või väärtushinnanguid.

53. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama.

54. Käesoleval juhul on kostja esitanud 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artiklis (lk 11-14) ja 08.05.2013 blogi sissekandes (lk 15) muuhulgas andmeid, mis käsitlevad hagejat. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p-s 40 märkinud, et avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Antud juhul on hageja esitanud tõendid selle kohta, et kostja on hageja kohta andmeid avaldanud nii baltija.eu artiklis kui oma blogis, seega on vastavad andmed VÕS § 1047 tähenduses kostja poolt kolmandatele isikutele teatavaks tehtud. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-166-12 p-s 13 märkinud, et kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja või et isik, kes avaldas valeandmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete avaldamise eest võib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele, ja seega on kostja käsitatav andmete avaldajana ning temalt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt valeandmete ümberlükkamist, kuna kostja on isik, kes esitas andmed meediaväljaandele baltija.eu ning samuti avaldas need oma blogis.

55. Nähtuvalt kostja 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artikli ja 08.05.2013 blogi sissekande eestikeelsest tõlkest (lk 101-103) on kostja avaldanud, et „…Samorodni heideti välja väitlusklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja“. Kohus leiab, et kõnealusest lausest on faktiväited asjaolud, et hageja heideti väitlusklubist välja ning hageja näol on tegemist KGB koputajaga, kuna faktiliselt on võimalik kohtumenetluses tõendada, kas hageja lahkus väitlusklubist „Referendum“, kuna ta heideti sealt välja, ning samuti on võimalik faktiliselt tõendada, kas hageja oli KGB heaks töötav isik.

56. Kohus märgib, et antud menetluses on nimetatud asjaoludega seoses üle kuulatud tunnistajad Dmitri Mihhailov, Oleg Gogin, Henn Latt, Larissa Semjonova ning Uno Traat. Tunnistaja Henn Latt on 29.04.2014 kohtuistungil andnud ütlusi, millest nähtuvalt ei ole tunnistajale teada hageja diskussiooniklubist lahkumise asjaolud, kuid tunnistaja kinnitab, et kellelgi klubist ei olnud õigust teisi liikmeid välja heita. Tunnistaja H. Latt ei oska öelda, kas hageja tegi julgeolekuorganitega koostööd (lk 149-150). Tunnistaja Dmitri Mihhailov andis ütlusi, mille kohaselt lahkus hageja diskussiooniklubist pigem ise. Seoses hageja KGB-sse kuulumisega, andis tunnistaja ütlusi, et esines süüdistusi, et hageja võis olla KGB-ga seotud, kuid klubi koosolekutel ei olnud juttu sellest, et hageja võis KGB-ga seotud olla, hageja taust oli hoopis teine (lk 150). Tunnistaja Oleg Gogin andis istungil ütlusi, mille kohaselt ta ei tea, et hageja oleks diskussiooniklubist lahkunud. Kellelgi ei olnud õigust öelda, et ära järgmine kord tule. Tunnistaja teada ei räägitud diskussiooniklubi koosolekutel hagejast kui KGB töötajast, tunnistaja ei ole kordagi kuulnud, et keegi oleks KGB töötaja (lk 151). Tunnistaja Uno Traat andis ütlusi, millest ilmneb, et tunnistaja aruaamise kohaselt hageja mingi aeg enam lihtsalt ei käinud diskussiooniklubis, tunnistaja ei tea, miks hageja klubist lahkus. Tunnistaja ei tea, et keegi oleks diskussiooniklubi koosolekutel esitanud oletusliku väite hageja seose kohta KGB-ga (lk 151). Tunnistaja Larissa Semjonova andis ütlusi, mille kohaselt osales tunnistaja diskussiooniklubi koosolekul, millest võttis osa ka Marina Salje, kes ütles hageja juuresolekul, et hageja ise ole talle varasemalt avaldanud, et hageja on infiltreerunud demokraatlikesse organisatsioonidesse, et saaks seal toimuva kohta infot anda. Tunnistaja ütluste kohaselt loeti eelnimetatud koosolekule järgneval koosviibimisel ette hageja avaldus selle kohta, et ta võtab endalt volitused ning soovitas uusi klubi presidendikandidaate. Tunnistaja andis kostjale kui oma abikaasale edasi info, et hageja on paljastatud kui KGB töötaja (lk 152). Samuti on kohtumenetluses esitatud tõendina Veera Prohhorova 06.12.2013 e-kiri (lk 60), millest ilmneb, et V. Prohhorova mäletab asjast hästi vähe, kuid V. Prohhorova mäletab, et hageja kirjutas avalduse, et võtab enda juhataja ametikohalt maha ning pärast seda hageja kadus ära.

57. Kohus on seisukohal, et eelviidatud tunnistajate ütlustega on tuvastamist leidnud, et hagejat ei heidetud diskussiooniklubist „Referendum“ välja, kuna klubis ei olnud formaalset korda, mis näeks ette kellegi väljaheitmise võimaluse ning tunnistajad on kinnitanud, et nende teadmiste kohaselt lahkus hageja klubist omal soovil ning see väljendus asjaolus, et hageja lihtsalt lõpetas diskussiooniklubi koosolekutel käimise. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi muud tõendit, millest ilmneks, et diskussiooniklubis oli ametlik väljaheitmise kord ning hageja sunniti klubist pädeva isiku poolt lahkuma. Samuti on kohus seisukohal, et tunnistajate ütlustega ei leidnud tõendamist, et hageja oleks olnud KGB töötaja. Asjaolu, et hageja suhtes võis vastavaid süüdistusi esineda või keegi kolmas isik väitis, et hageja ise kinnitas enda kuulumist KGB kaastöötajate hulka, ei tõenda, et hageja oli KGB heaks töötav isik. Võttes arvesse, et kostja ei ole esitanud ühtegi muud tõendit, millest nähtuks, et hageja oli KGB töötaja, asub kohus seisukohale, et vastav asjaolu ei ole tõendamist leidnud.

58. Lähtuvalt eeltoodust on kostja esitanud hageja kohta faktiväite, mille kohaselt „Samorodni heideti välja väitlusklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja“, kuid kohtumenetluses ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks väitlusklubist välja heidetud või tema näol oleks tegemist KGB koputajaga, seega on tegemist valede väidetega ning hagejal on õigus taotleda nende ümberlükkamist.

59. Lisaks eeltoodule on kostja 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artikli ja blogi 08.05.2013 sissekande eestikeelse tõlke (lk 101-103) kohaselt hageja kohta avaldanud, et „…Pärast iseseisvuse taastamist tõusis ta esile äärmusliku ukraina natsionalistina“. Kohus on seisukohal, et asjaolu, kas hageja näol oli tegemist äärmusliku ukraina natsionalistiga, on kohtumenetluses võimalik järgi kontrollida, mistõttu on tegemist faktiväitega. Nimelt on võimalik tunnistajate ütluste või muude tõenditega tõendada, kas hageja propageeris pärast iseseisvuse taastamist ägedalt ukraina rahvuslust ning oli selles osas oma vaadetelt äärmuslik. Antud juhul on tunnistaja H. Latt andnud ütlusi, et ta ei oska hageja tolleaegset poliitilist vaadet positsioneerida, tunnistaja teada oli tegemist demokraadiga ning tunnistaja ei oska öelda, kas hageja võis olla ukraina rahvuslane, kuna tegeleti Eesti küsimustega (lk 149-150). Tunnistaja Dmitri Mihhailov andis ütlusi, et ta on ainult ühel korral Poolas käies tajunud, et hageja oli Ukraina juurtega, tunnistaja kuulis hagejat seal ukraina keelt rääkimas. Tunnistaja ei tea, et hagejal oleks esinenud Eestis Ukraina teemadel aktiivset tegevust (lk 150). Tunnistaja Oleg Gogin andis ütlusi, mille kohaselt ta ei tea, et hageja oleks kuskil Ukraina teemadel propageerinud (lk 151). Tunnistaja Uno Traat ütluste kohaselt tunnistaja ei tea, et hageja oleks seotud Ukraina rahvuslusega (lk 151). Tunnistaja Larissa Semjonova ütluste kohaselt teab tunnistaja, et hageja suhtles Ukraina kogukonnaga, 1989. aastal kogusid nad kokku rahvuskultuuri kogukonna (lk 152).

60. Kohus on seisukohal, et eelviidatud tunnistajate ütlustega ei ole tõendamist leidnud, et hageja näol oli tegemist äärmusliku ukraina natsionalistiga. Asjaolu, et hageja rääkis ukraina keelt või suhtles Ukraina kogukonnaga, ei tõenda, et tegemist oleks olnud äärmuslikult meelestatud natsionalistiga. Võttes arvesse, et kostja ei ole esitanud ühtegi muud tõendit, millest nähtuks, et pärast iseseisvuse taastamist tõusis hageja esile äärmusliku ukraina natsionalistina, on kostja esitanud vale faktiväite ning hagejal on õigus taotleda selle ümberlükkamist.

61. Lisaks eeltoodule on kostja 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artikli ja blogi 08.05.2013 sissekandes eestikeelse tõlke (lk 101-103) kohaselt hageja kohta avaldanud, et „…hageja püüdis leida varjualust erinevates parteides, ka Keskerakonnas. Kuid kusagil ei jäänud pidama“. Kohus on seisukohal, et kohtumenetluses on võimalik järgi kontrollida, millistes erinevates parteides lisaks Keskerakonnale hageja varjualust püüdis leida, samuti on võimalik järgi kontrollida, et ta nende parteide juurde pidama ei jäänud. Tunnistaja Dmitri Mihhailov on andnud ütlusi, et hagejal võis olla parteiline taust, kuid tunnistaja teab ainult seda, et hageja kandideeris Keskerakonna koosseisus (lk 150). Tunnistaja Larissa Semjonova ütluste kohaselt tunnistaja ei tea, milliste poliitiliste erakondadega hageja seotud oli, hiljuti sai tunnistaja teada, et hageja kuulus Keskerakonda (lk 152). Teised kohtumenetluse raames üle kuulatud tunnistajad hageja poliitilise kuuluvuse osas ütlusi anda ei osanud.

62. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tunnistajate ütlustega ei ole tõendamist leidnud, et hagejal oleks olnud seoseid teiste erakondadega peale Keskerakonna. Samuti ei ole kostja esitanud kohtumenetluse kestel muid tõendeid, millest ilmneks, et hageja püüdis lisaks Keskerakonnale leida erinevates parteides varjualust, kuid ei jäänud kusagil pidama. Seega on kostja esitanud selles osas hageja kohta valesid faktiväiteid ning hageja on õigus nõuda nende ümberlükkamist.

63. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude, mille kohaselt tuleb kostjat kohustada omal kulul ümber lükkama ebaõiged faktiväited. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-145-07 p-s 14 väljendatust võib ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või parandamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ei ole oluline, kas avaldatud väide on au ja head nime teotav. Oluline on see, et väide on ebaõige. See on kooskõlas PS § 45 lg 1 teise lausega, mis lubab väljendusvabadust seadusega piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste, sh au ning hea nime kaitseks. Pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3), ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostja. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt on isikul õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist.

64. Kohus leiab tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 4 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-145-07 väljendatust, et antud juhul, kus leidis tuvastamist, et kostja poolt hageja kohta esitatud faktiväited olid ebaõiged, on kostjal kohustus need ümber lükata ning hageja ei pea seejuures tõendama, et kostja avaldatud faktiväited olid tema au ja head nime teotavad või muude VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 3 nimetatud eelduste esinemist. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osas, millega hageja taotles kostja kohustamist ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning kohus kohustab kostjat avaldama omal kulul blogis http://a-semojonov.livejournal.com/ kui veebiportaali http:www.baltija.eu/ pidaja ees vene keeles järgmise sisuga väited: 1) Samorodnit ei heidetud välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputajat; 2) pärast Eesti taasiseseisvumist ei tõusnud O. Samorodni esile äärmusliku ukraina natsionalistina; 3) O. Samorodni ei püüdnud leida endale erinevates parteides varjualust.

65. Seoses kostja vastuväitega, et hageja nõue ei ole täidetav, kuna kostjal puudub kontroll baltija.eu veebilehe üle, märgib kohus, et käesoleva kohtulahendiga kohustab kohus kostjat vastavasisulise taotlusega meediaväljaande poole pöörduma. Juhul, kui meediaväljaanne nõuab vastava teate avaldamise eest tasu, on kostjal kohustus need kulud kanda.

66. Lisaks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamise nõudele on hageja esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 35 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (vt ka nt Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Andmete või asjaolu avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 järgi siiski õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg 2 p-ga 1, mille järgi võib andmete avaldaja tõendada, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (mh IKS-ist).

67. Hageja on asunud seisukohale, et ebaõigete väidete avaldamisega tekitas kostja hagejale kahju, kuna hageja maine ning usaldusväärsus said kahjustatud nii kolmandate isikute kui hageja tutvusringkonna ees. Kostja on asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, milles on seisnenud hagejasse suhtumise halvenemine pärast artikli ja blogipostituse avaldamist.

68. Kohus on seisukohal, et selleks, et tuvastada, kas hageja kohta avaldatud faktiväide on au teotav, ei pea hageja esitama tõendeid selle kohta, et suhtumine temasse on pärast vastava arvamuse avaldamist halvenenud. Kohus leiab, et kostja poolt artiklis ja blogis esitatud väidetega hageja au teotamist on võimalik kohtul endal hinnata kostja väiteid sisuliselt analüüsides. Antud juhul on kostja hageja kohta muuhulgas kirjutanud, et hageja heideti välja diskussiooniklubist „Referendum“ kui paljastatud KGB koputaja, pärast Eesti taasiseseisvumist tõusis hageja esile äärmusliku ukraina natsionalistina ning hageja püüdis leida endale erinevates parteides varjualust. Kohus on seisukohal, et nimetatud faktiväited on mõistliku inimese arusaamise kohaselt au teotavad ja mainet kahjustavad, kuna organisatsioonist väljaheitmine, KGB-ga seostamine, äärmusliku natsionalistina määratlemine ning erinevates parteides varjualuse leidmine on negatiivse alatooniga asjaolud, millega mõistlik inimene ei soovi olla seostatud ning mis mõjuvad halvustavalt.

69. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist õigusvastase andmete avaldamisega VÕS § 1047 lg 2 mõttes, kuna kostja ei tõendanud, et avaldatud asjaolud vastasid tegelikkusele. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et avaldajal oli selleks õigustatud huvi ning ta oleks kontrollinud andmeid vajaliku põhjalikkusega VÕS § 1047 lg 3 mõttes.

70. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja rikkus hageja isiklikku õigust, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle koha, et tal puudub ebaõigete andmete avaldamises süü.

71. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg-st 2 tulenevalt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

72. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamist on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 3-2-1-18-13. Riigikohus on asunud seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitisena saab välja mõista kindla rahasumma (p 26), mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist; lisaks peab kohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (p 27). Kui isiku õigusi rikutakse eraeluliste andmete õigusvastase avaldamisega, saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust – näiteks seda, kas artikkel avaldati üksnes paberväljaandes või lisaks ka Internetis, kus see jõuab eelduslikult oluliselt suurema hulga lugejateni kui paberväljaandes (p 28). Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (p 29).

73. Lähtuvalt eelviidatud kriteeriumitest märgib kohus, et antud juhul ei esine alust asuda seisukohale, et kostja poolt hageja au teotavate andmete avaldamisega oleks kostja pannud toime äärmiselt raske rikkumise. Kostja on küll esitanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis hageja au teotasid, kuid tegemist ei ole sündsuse piirest väljuvate või ülemäära agressiivsete väidetega. Kostja kui kahju tekitaja käitumist pärast teo toimepanemist ilmestab asjaolu, et kostja jättis reageerimata hageja kirjale (lk 16), milles hageja palus ebaõigete faktiväidete kõrvaldamist. Kostja ebaõigeid faktiväited ümber ei lükanud, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks hageja ees vabandanud. Seega ei ole kostja pärast rikkumise toimepanemist oma tegu heastada püüdnud. Kohtul puuduvad andmed poolte majandusliku seisukorra kohta, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et temalt rahalise kahju hüvitise väljamõistmine oleks majanduslikult äärmiselt ebaõiglane. Samuti ei ole esitatud tõendeid, millest ilmneks, et hagejal oli endal osa andmete avaldamises. Kohus leiab, et antud juhul oli rikkumise ulatus suur, kuna andmed avaldati internetis, mis tähendab, et need jõudsid eelduslikult suurema hulga lugejateni. Kohtul tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et mittevaralise kahju hüvitise suurus peab mõjuma rikkujale preventiivse meetodina, et rohkem sarnaseid sündmusi ei juhtuks. Võttes arvesse kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks mittevaralise hüvitisena välja mõista ühekordne summa 500 eurot. Kohus leiab, et kõnealune summa kompenseerib samaaegselt hageja kannatused ning mõjutab kostjat edaspidiselt sarnastest tegudest hoiduma.

74. Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab hagi, kohustab kostjat omal kulul ümber lükkama hageja kohta esitatud ebaõiged faktiväited ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot.

75. Tulenevalt TsMS §-st 125, §-st 132 on hagi hind 3500

 Menetluskulude jaotus

76. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.

77. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kristi Rickberg

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Я хочу рассказать о хийюмааской грязи. В прямом смысле этого слова – об очень качественной и полезной для здоровья лечебной грязи, которую собирают в Кяйнаском заливе у южного побережья Хийюмаа. Как свидетельствуют результаты анализов, хийюмааская грязь – лучшая в Эстонии. Специалисты утверждают, что лечебная грязь из Кяйнаского залива содержит больше полезных для здоровья веществ, чем знаменитая на весь мир грязь Мертвого моря в Израиле.

Как это ни странно звучит, но хийюмааская грязь очень чистая. В том смысле, что она совершенно не содержит элементов загрязнения окружающей среды, поскольку Кяйнаский залив находится в природоохранной зоне и туда попросту не долетают, и не доплывают вредные вещества, являющиеся следствием индустриально-промышленной деятельности человека. Еще одна приятная особенность хийюмааской грязи состоит в том, что, в отличие от многих других грязей, хийюмааская очень хорошо смывается с тела. Грязь собирают зимой, когда Кяйнаский залив скован льдом. Залив мелководен, по льду можно выйти на его середину, проделать отверстие во льду и черпать грязь. Перед использованием грязь тщательно перемешивается, чтобы она стала более гомогенной.

К сожалению, эта чудодейственная грязь пока не нашла широкого применения. Может, рекламы не хватает, а может и предприимчивых людей, желающих заниматься грязью и извлекать из нее прибыль. Кяйнаску. Грязь, если можно так выразиться, расфасовывают по маленьким баночкам. Также из той же грязи делают мыло. Я не знаю, продаются ли эти изделия где-то на материке, но и баночки с грязью и мыло из грязи можно купить во многих лавках на Хийюмаа. Это довольно привлекательные сувениры для туристов, которые, погостив на Хийюмаа, хотели бы увести с собой с острова на память что-нибудь особенное и специфическое. Собственно, производством этой сувенирной продукции сфера применения на острове кяйнаской грязи и ограничивается.

На Хийюмаа нет ни одного грязелечебного салона. И в хийюмааских салонах красоты кяйнаская грязь не нашла широкого применения. Говорят, что лечебную хийюмааскую грязь начнут интенсивно использовать, когда на острове построят СПА-отель. Пока на Хийюмаа ничего подобного нет и неизвестно, когда будет и будет ли вообще, поскольку многие хийюмаасцы сомневаются в необходимости и целесообразности строительства на острове нового отеля, да еще и со СПА-процедурами.

Ну а пока лечебную грязь с Хийюмаа в специальных сорокалитровых ёмкостях вывозят на материк, в город Вильянди, где есть единственный не только в Эстонии, но и во всем мире грязелечебный салон, работающий исключительно на грязи из Кяйнаского залива.

(Утренний эфир «Радио 4» 15 апреля.)

В эпоху горбачевской перестройки и гласности в Таллинне при редакции журнала «Радуга» действовал политический дискуссионный клуб под названием «Референдум». Там встречались люди разных политических ориентаций, которые в спокойной атмосфере обсуждали острейшие вопросы тогдашней общественно-политической жизни Эстонии.

После восстановления эстонской независимости активность «Референдума» постепенно угасла, поскольку его участники могли реализовывать свой политический потенциал в различных формах общественной активности. Прошли годы и сейчас вдруг вновь проявилась потребность в аналогичной форме общения. И «Референдум» начал свое возрождение в виде студенческого клуба политических дискуссий.

Это — нейтральная площадка, где люди разных политических взглядов могут вежливо и корректно обсуждать актуальные проблемы эстонского общества. Студенты Таллиннского университета, Таллиннского технического университета и других вузов эстонской столицы могут участвовать в мероприятиях клуба, чтобы дискутировать с различными общественно-политическими деятелями как из Эстонии, так и из других стран. Заседания клуба будут проходить регулярно, в аудитории ТЛУ, поскольку одним из модераторов клуба (вместе со мной) согласился стать лектор Института кино, медиа, искусств и коммуникации Март Сооник. Рабочие языки клуба – русский и эстонский. К участию приглашаются все желающие, не только студенты, но и преподаватели, а также интересующие политикой общественно активные люди. Дискуссии будут проходить в свободной форме, когда каждый сможет задать вопросы или высказать свое мнение.

На первом, учредительном заседании клуба обсуждались организационные вопросы.

На втором заседании клуба цветными известиями из России поделился российский музыкальным критик и прозаик Артемий Троицкий, который рассказал о последних новостях музыкальной и культурной жизни России, настроениях российской интеллигенции и перспективах кремлевского политикума.

Пришла весна, а с ней и пора поговорить о туризме, поскольку туристический сезон на Хийюмаа стартует уже в мае. Туристическая сфера имеет большое значение для жителей острова и хийюмаасцы, будучи доброжелательными, открытыми и коммуникабельными людьми, всегда рады гостям как с материковой Эстонии, так и из других стран. Туристы приезжают на Хийюмаа для того, чтобы отдохнуть душой и телом на лоне девственной природы.

Любопытная деталь: последние два года, летом 2015 и 2016 годов, на Хийюмаа существенно увеличилось количество туристов, путешествующих по острову на велосипедах. В этом нет ничего удивительного, поскольку Хийюмаа был, есть и останется островом притяжения для велотуристов. Интересно другое – заметно увеличилось количество туристов из России, разъезжающих в летние месяцы по Хийюмаа на велосипедах. Одни связывают эту тенденцию с экономическими санкциями, введенными против России из-за ее агрессии в Украине. Мол, у многих россиян не хватает денег на дальние зарубежные круизы, поэтому они выбирают страны поближе, чтобы сэкономить на отпуске.

Вместе с тем, некоторые наблюдатели обращают внимание на ситуацию, сложившуюся на шведском острове Готланд. В прошлом году, в связи с нагнетанием напряженности в регионе Балтийского моря, правительство Швеции приняло решение о размещении на Готланде на постоянной основе подразделений шведской армии. После этого на Готланде существенно увеличилось количество велотуристов из России, некоторые из которых проявляли повышенный и необоснованный интерес к местам дислокации шведских военных, что дало шведским властям основание подозревать в них шпионов.

На Хийюмаа воинских частей нет. Как сказал недавно председатель парламентской комиссии по обороне Рийгикогу Ханнес Хансо, в мирное время безопасность на больших островах Эстонии обеспечивает Кайтселийт. По словам господина Хансо, сейчас в дружинах Кайтселийта на Сааремаа насчитывается примерно 750 человек, а на Хийюмаа – 200. В случае возникновения кризисной ситуации защита эстонских островов будет обеспечиваться подразделениями как Сил самообороны Эстонии, так и воинскими контингентами наших союзников.

Стоит сказать, что месторасположение Хийюмаа имеет стратегически важно значение. Как говорят военные эксперты, даже не очень многочисленные диверсионные группы, которые с недавних пор принято называть «зелеными человечками», высадившись на Хийюмаа и имея с собой пару контейнеров с переносными ракетными комплексами, способны взять под свой контроль весьма обширный участок Балтийского моря. Наверняка именно на такой случай и разработаны секретные планы защиты побережья как Хийюмаа, так и других больших островов Эстонии.

Как бы там ни было, но хийюмаасцы уверены, что большинство российских туристов, приплывающих летом на Хийюмаа, — это добрые люди, не скрывающие злонамеренных умыслов.

(Утренний эфир «Радио 4» 8 апреля.)

Многие люди, формально зарегистрированные на Хийюмаа, фактически живут на материке. Надо сказать, что сумятицу в этот вопрос вносит и действующее законодательство. Так, гражданский кодекс определяет местожительства как место, где человек живет постоянно или преимущественно. То есть, человек может жить постоянно на Хийюмаа, а преимущественно – на материке. Или наоборот.

Довольно много людей зарегистрированы на Хийюмаа, но значительную часть времени проводят на материке, потому что работают там. Например, один мой сосед – водитель-дальнобойщик, поэтому можно сказать, что он постоянно живет на Хийюмаа, а преимущественно – в автомобиле. Другой сосед – штурман морского судна – живет то на корабле, то на Хийюмаа.

Есть еще одна довольно многочисленная прослойка людей, которые, постоянно проживая и работая на материке, в основном в Таллинне, регистрирую свое местожительства на Хийюмаа. Так, некоторые люди, имеющие недвижимость в Таллинне, для получения скидки при оплате земельного налога перед Новым годом регистрируются в качестве столичных жителей. Позже они вновь регистрируются на Хийюмаа, чтобы как постоянные жители острова иметь скидку при оплате проезда на пароме с материка на Хийюмаа и обратно.

Некоторые таллиннцы, имеющие дома в глухих уголках Хийюмаа, регистрируются там, чтобы иметь право требовать от местных властей расчистки от снега лесных дорого, ведущих к этим домам. По закону, местные власти обязаны расчищать дороги, ведущие к домам и хуторам, где постоянно проживают люди. Правда, зимы на Хийюмаа не очень снежные, поэтому фактор расчистки дорог не играет определяющую роль при выборе регистрации места жительства.

Решающее значение здесь имеет эмоциональная составляющая. Многие уроженцы Хийюмаа, переехавшие на материк, регистрируются на острове, чтобы еще более укрепить духовную связь со своей малой родиной. Некоторые таллиннцы, проводящие летние месяцы на Хийюмаа, регистрируются на острове, потому что хотят, чтобы их подоходный налог перечислялся в бюджет местных самоуправлений, и чтобы эти деньги использовались на благо развития Хийюмаа. Эти поступления имеют большое значение для местного бюджета, поскольку «летние хийюмаасцы», регистрирующиеся на острове, это, как правило, люди с высокими доходами – успешные бизнесмены или же высокооплачиваемые чиновники.

(Утренний эфир «Радио 4» 1 апреля.)

В одном из своих предыдущих репортажей я упоминал о том, что некоторые жители Хийюмаа слушают «Радио 4» и даже высказывают свои замечания. Такая обратная связь, безусловно, приятна.

Например, я как-то говорил, что по итогам прошлого года численность жителей острова осталась практически неизменной. И это отрадный показатель, поскольку на протяжении многих предыдущих лет количество жителей Хийюмаа уменьшалось, в основном, из-за отъезда с острова людей трудоспособного возраста.

На самом же деле, сколько людей живет на Хийюмаа точно не знает никто. Отсюда и разнобой в цифрах. Так, по данным Департамента статистики, на конец 2016 года на Хийюмаа проживало 9 348 человек, что на 766 человек больше, чем годом раньше, в 2015 году. Получается такой гиперприрост численности населения Хийюмаа. В действительности никакого гиперскачка не было, просто Департамент статистики поменял методику подсчета жителей страны. Если раньше исходили, главным образом, из результатов последней переписи населения, которые корректировались, исходя из текущих данных рождаемости, смертности и других показателей, то с 2016 года для каждого человека вычисляется специальный индекс, я даже и не знаю, как его правильно назвать, оседлости что ли. Этот индекс базируется на подсчете событий, происшедших с данным человеком в течение года и зарегистрированных в различных регистрах. На основе этого индекса и определяется реальное местожительства конкретного человека.

А вот по данным министерства внутренних дел, по состоянию на 1 января 2017 года, численность населения Хийюмаа еще большая – аж 9 550 человек. Статистика МВД базируется исключительно на данных регистра народонаселения, которые носят, скорее, оценочный характер. Как известно, регистрация места жительства является в Эстонии делом добровольным. Сколько в Эстонии незарегистрированных жителей опять же точно не знает никто. Предполагается, что на Хийюмаа таковых человек двести. Также довольно сложно определить, сколько человек формально зарегистрированы на Хийюмаа, но де-факто живут где-то на материке или вообще в зарубежных странах.

Как это не покажется странным, но судя по всему, наиболее точными данными о реальном количестве жителей Хийюмаа располагают руководители продуктовых магазинов, имеющихся на острове. Они знают, сколько примерно продуктов в день потребляет один человек. Исходя из этого, торговые сети и заказывают определенное количество продуктов питания на неделю или на месяц. По данным источника, пожелавшего сохранить анонимность, торговцы продуктами питания исходят из того, что на Хийюмаа проживает семь тысяч человек. В летние месяцы этот показатель увеличивается до десяти тысяч человек.

Как бы там ни было, но ясно, что население Хийюмаа, скорее, сокращается, чем увеличивается.

(Утренний эфир «Радио 4» 25 марта.)