{"id":5184,"date":"2016-10-22T12:13:30","date_gmt":"2016-10-22T12:13:30","guid":{"rendered":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/?p=5184"},"modified":"2016-10-22T12:13:30","modified_gmt":"2016-10-22T12:13:30","slug":"kuidas-me-paasesime-helgest-tulevikust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/2016\/10\/22\/kuidas-me-paasesime-helgest-tulevikust\/","title":{"rendered":"Kuidas me p\u00e4\u00e4sesime helgest tulevikust"},"content":{"rendered":"<p>Intervjuu samanimelisest raamatust.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-5185\" src=\"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2016\/10\/KuidasMePaasime.jpeg\" alt=\"kuidasmepaasime\" width=\"609\" height=\"898\" srcset=\"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2016\/10\/KuidasMePaasime.jpeg 609w, https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2016\/10\/KuidasMePaasime-203x300.jpeg 203w\" sizes=\"(max-width: 609px) 100vw, 609px\" \/><\/p>\n<p>K\u00fcsib Arvo Junti<\/p>\n<p>Vastab Oleg Samorodni<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Eesti riikluse taastamisest m\u00f6\u00f6dub\u00a0 25 aastat. Kas t\u00e4na juba v\u00f5ib\u00a0 m\u00f6\u00f6dunut rahulikult hinnata? <\/strong><\/li>\n<li>Ma meenutan neid aastaid ilma igasuguse pingeta, isegi nostalgiliselt, mis on ka arusaadav, kuna aastatega k\u00f5ik, mis oli halb, ununeb ja m\u00e4lu s\u00e4ilitab vaid h\u00e4id m\u00e4lestusi. Mind ei sallinud silmaotsaski Inetrliikumise ja \u00dcTKN \u2013 \u00dchendatud T\u00f6\u00f6kollektiivide N\u00f5ukogu juhid ja liikmed. Ei sallinud artiklite p\u00e4rast, kus ma kirjutasin demokraatlike \u00fcmberkujunduste vajadusest. Oli aeg, mil intrid isegi arvasid, et Oleg Samorodni on varjunimi, mille taga peitub keegi ajakirjanikest. Korduvalt sain ma \u00e4hvardusi. Ma neist eriti v\u00e4lja ei teinud, kuna m\u00f5istsin nende n\u00f6 teoreetilist iseloomu. Tuleks m\u00e4rkida, et p\u00e4ris hiljuti \u00fcks kohalike Venemaa kaasmaalaste aktivistidest j\u00e4lle \u00e4hvardas ajada minuga asjad sotti siis, \u201ekui Putinil tuleb aeg Eestiga asju klaarida\u201c. Naljakas, et sellist vihavaenu tekitavad minu raamatud ja artiklid, kus ma pole midagi erilist kirjutanud\u00a0 &#8212; ainult t\u00f5tt.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kirjelda l\u00fchidalt oma eluteed, kust oled p\u00e4rit, mis\/kes on sind m\u00f5jutanud, kuidas j\u00f5udsid valitud eriala juurde? <\/strong><\/li>\n<li>S\u00fcndisin Ukrainas. Noorp\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Venemaal, Moskva oblastis, kuhu me emaga kolisime peale tema teistkordset abiellumist. Kohe p\u00e4rast keskkooli astusin Moskva Riiklikku Rahvusvaheliste Suhete Instituuti (\u041c\u0413\u0418\u041c\u041e). Nagu soovisin, astusin Idamaade osakonda, kuna Ida meelitas mind alati rohkem kui L\u00e4\u00e4s. K\u00f5ik l\u00e4ks h\u00e4sti ning peale kuueaastaseid \u00f5pinguid\u00a0 sai minust Kambod\u017ea\u2013ala spetsialist, kus ma ka kolm aastat \u2013 1986-1988 t\u00f6\u00f6tasin t\u00f5lgina NSVL saatkonnas. Siis aga perekondlikel p\u00f5hjustel tulin Eestisse, kust oli p\u00e4rit mu esimene naine.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Oled olnud aktiivne \u00fchiskondlikes toimetamistes. Millal ja millest algas Sinu huvi ja tee\u00a0 Eesti \u00fchiskonna\u00a0 asjadega\u00a0 tegelemisel? <\/strong><\/li>\n<li>Ma k\u00e4isin ka enne korduvalt Eestis \u2013 mulle meeldis v\u00e4ga siinne elulaad, seet\u00f5ttu ka minu adapteerimise protsess kulges \u00fcsna kiiresti. Pea kohe l\u00fclitusin ma \u00fchiskondlik-poliitilisse ellu, kuna olin ja j\u00e4\u00e4n veendunud demokraadiks. Eestis aga demokratiseerimise protsess kulges palju kiiremini, kui teistes NSV Liidu regioonides. Tahtsin v\u00f5imalikult kiiremini osutuda normaalses, vabas demokraatlikus \u00fchiskonnas olevaks.\u00a0 Arvan, et minu demokraatlik suunitlus p\u00e4rineb lapsep\u00f5lvest ja noorusest. Ka p\u00e4rast Ukrainast lahkumist k\u00f5ik koolivaheajad veetsin vanaema ja vanaisa juures Ukraina k\u00fclas.\u00a0 Ukraina vabad kasakad pole m\u00fc\u00fct ega poeetiline kujund. Mulle tundub, et see ongi, mida nimetatakse rahva geneetiliseks m\u00e4luks. K\u00f5ige meeldivam ja k\u00f5ige parem kiitus, mida olen ma kuulnud lapsep\u00f5lves: oled t\u00f5eline kasakas. Ukrainlaste geneetilises m\u00e4lus kasakas on julge ja aus inimene, kes igatseb vabadust ja \u00f5iglust ning on alati valmis astuma kurjuse vastu.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Mis oli Sinu p\u00f5hitegevuseks perioodil 1988-1991?<\/strong><\/li>\n<li>Neil aastatel t\u00f6\u00f6tasin ma teadurina Eesti Teaduste Akadeemia Filosoofia, Sotsioloogia ja \u00d5iguse Instituudi politoloogia osakonnas. Hiljem nimetati instituut \u00fcmber Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiks.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Eestisse saabudes asusid kohe t\u00f6\u00f6le teaduste akadeemia s\u00fcsteemis, miks just sinna?<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p>&#8212; See juhtus ootamatult. Ma s\u00f5itsin Eestisse, kus mul ei olnud ei tutvusi ega sidemeid. S\u00f5na otseses m\u00f5ttes ma k\u00e4isin Tallinnas ringi ja otsisin t\u00f6\u00f6d. Keegi \u00fctles mulle, et Teaduste Akadeemias moodustatakse uus instituut, kus saab olema ka politoloogia osakond. Ma kohtusin Peeter Varesega, kellelt selline idee p\u00e4rines, me k\u00f5nelesime ja ilmselt ma j\u00e4tsin talle soodsa mulje. Seega l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes nii ma sattusin akadeemia instituuti.<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Avaldasid 1989-1991 arvukalt teadusartikleid ja olid ka aktiivne ajakirjanduses, p\u00fc\u00fcdsid eestlaste taotlusi m\u00f5ista, ehk olid venekeelsete seas sellise hoiakuga v\u00e4hemuses. Kas p\u00fc\u00fcdsid end avaldada ka venekeelses pressis\u00a0 Eestis v\u00f5i ka\u00a0 mujal, olid teatavasti ka Komsomolskaja Pravda ajakirjanik?<\/strong><\/li>\n<li>Minu artikleid avaldati paljudes eesti v\u00e4ljaannetes ja praktiliselt k\u00f5igis ajalehtedes, mis ilmusid Eestis vene keeles. Piiritagustes v\u00e4ljaannetes ilmus samuti arvukalt artikleid. Mis puutub \u201eKomsomolskaja Pravdasse\u201c, siis aastatel 2007-2010 olin ma regionaalse v\u00e4ljaande \u201eKomsomolskaja Pravda P\u00f5hja Euroopas\u201c tegevtoimetaja. Mulle tehti ettepanek osaleda kvaliteetse venekeelse tabliodi loomisel, mis baseerunuks nii vene kui kohalikul, balti \u201ekollasel\u201c materjalil. Ma n\u00f5ustusin. Kuid kui ma sain aru, et tegelikkuses selle \u201ekomsomoliliku kollasuse\u201c taga varjab end eestivastane propagandistlik projekt, siis ma lahkusin sealt.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kas pressis avaldamisele oli ka takistusi ning kui palju leidsid m\u00f5istmist venekeelsete ajakirjanike\/teadlaste hulgas, kas v\u00f5id nimetada t\u00e4hendusrikkamaid seiku ja nendega seotud nimesid?<\/strong><\/li>\n<li>Minul ei olnud kunagi probleeme oma artiklite publitseerimisega nii vene keeles kui ka eesti keeles, samuti nii Eestis kui v\u00e4ljaspool Eestit. On imekspandav, kuid m\u00f5ningad raskused ilmnesid alles viimastel aastatel. N\u00e4iteks n\u00e4dalaleht \u201eDen za dnjom\u201c ei avaldanud minu artilit nn georgi lintide propagandistliku kasutamise kohta, p\u00f5hjendades, et \u201elugejad ei saa meist aru\u201c. \u00dchelt poolt sellised selgitused on tunnistuseks venekeelse ajakirjanduse kvaliteedi languse kohta Eestis, teisalt tuleb kahetsusv\u00e4\u00e4rse murelikkusega\u00a0 konstateerida,\u00a0 et paljud venekeelsed ajakirjanikud (kui mitte enamus) osutusid\u00a0 vene propagandistliku meediat\u00f6\u00f6stuse mentaalse kontrolli all olevaiks.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Millised olid \u00a0Filosoofia, Sotsioloogia ja \u00d5iguse Instituudi teadurina t\u00f6\u00f6tades, kus kolleegideks olid nt ka sellised nimed kui Raid, Naidenov jt, sealse kollektiivi meeleolud ja hoiakud Eesti iseseisvuse suhtes, kas said end teadust\u00f6\u00f6s vabalt \u00a0v\u00e4ljendada? Kas tol perioodil oli instituudis tegevus- ja arvamusvabadus, kui palju pidi arvestama NSVL keskv\u00f5imu organitega, kuidas need suhted tegevust m\u00f5jutasid?<\/strong><\/li>\n<li>Filosoofia, Sotsioloogia ja \u00d5iguse instituudi kollektiiv aastatel 1989-1996 oli minu elu parim t\u00f6\u00f6kollektiiviks. Selles m\u00f5ttes mul v\u00e4ga vedas. Instituudis valitses absoluutne teadusloome vabadus. Ma ei m\u00e4leta, et keegi kellelegi oleks andnud \u201ev\u00e4\u00e4rtuslikke juhendieid\u201c v\u00f5i oleks kehtestanud piiranguid v\u00f5i keelde teemadele. Muidugi oli ka konflikte, kuid need ei kasvanud \u00fcle leppimatuks vaenuks.\u00a0 Suhted kolleegide vahel olid eralditult heasoovlikud. Ma pean silmas k\u00f5iki kolleege, selhulgas ka Raidi ja Naidenovit. Sellest, et nad kunagi t\u00f6\u00f6tasid KGB s\u00fcsteemis, sain ma teada aastaid hiljem.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Meie k\u00e4sitletaval \u00fcleminekuperioodil oli suhetes palju segadusi, instituudi toel v\u00f5i baasil toimetas ka nt \u00a0Euro\u00fclikool. Mis selle tegevusest teada oli ja milline oli siin instituudi \u00fche juhi Varese roll?<\/strong><\/li>\n<li>Kogu see korralagedus algas p\u00e4rast minu instituudist lahkumist. 1996 aastal mind koondati, kui nii v\u00f5ib v\u00e4ljenduda s\u00f5lmitud poolte kokkulepet. Selleks ajaks ma juba aktiivselt tegelesin ajakirjandusliku tegevusega ja faktiliselt j\u00e4rgmisel p\u00e4eval p\u00e4rast koondamist t\u00f6\u00f6tasin algul vaatlejana, aga \u00fcsna pea ajalehe \u201eEstonia\u201c peatoimetaja aset\u00e4itjana. Seega toimunud muutused minusse enam ei puutunud, kui mitte arvestada, et paar semestrit ma lugesin Euro\u00fclikoolis loenguid\u00a0 SNG riikide v\u00e4lispoliitikast. Mis puutub Peeter Varesesse, kes t\u00f6\u00f6tas instituudi direktori aset\u00e4itjana, siis minu s\u00fcgava veendumuse kohaselt\u00a0 oli tegemist siira ja heatahtliku inimesega, kellel ilmselt oli raske kohaneda julma kapitalistliku konkurentsi tingimustes.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Mida on meenutada, millised meeleolud valitsesid sinu l\u00e4hikonnas ja kui oskad hinnata, siis terves \u00fchiskonnas augustip\u00e4evadel 1991?<\/strong><\/li>\n<li>Need aastad &#8212; perestroika ja avalikkuse aastad olid suurep\u00e4raseks ajaks, sest just siis hakkas Eestis valitsema demokraatia puhtal kujul. See on midagi puhta kunsti sarnast, mil kunstnikud loovad mitte raha eest ja tellimust t\u00e4ites, vaid s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi. Vabaduse l\u00e4hedus\u00a0 m\u00f5jus v\u00f5luvalt ja kaasakutsuvalt.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kuidas tundsid (turvalisus, v\u00f5imalus osaleda \u00fchiskondlikes toimetamistes jne) end Eesti \u00fchiskonnas 25 aastat tagasi ja kuidas t\u00e4na?<\/strong><\/li>\n<li>Eestis, nagu ka kogu NSV Liidus toimus 1991.a. augustis demokraatlik revolutsioon, mis sai teoks t\u00e4nu tagasihoidlikele romantikutele, demokraatia tundmatutele kangelastele. Ning see, et revolutsiooni viljade nautijateks said \u00fcsna varsti sulid ja lurjused, on paratamatu. Nii oli alati ja nii ilmselt saab alati olema. Eesti iseseisvuse\u00a0 taastamise perioodil poliitika kujutas endast erinevate ideoloogiate kokkup\u00f5rget. P\u00e4rast 1991.a. muutus ta \u00fcha enam ja enam kulissidetaguste kombinatsioonide ja mahhinatsioonide tandriks, poliittehnoloogiate ja suurte rahade m\u00e4nguks. Ja nendes tingimustes esiplaanile tungisid k\u00fclmad pragmaatikud, kes halastamatult viskasid poliitiliselt areenilt\u00a0 minema demokraatia romantikuid.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Mida on meenutada Moskvas augustis 1991\u00a0 toimunud riigip\u00f6\u00f6rdekatsest, selle\u00a0 eesm\u00e4rkidest ja mis on meelde j\u00e4\u00e4nud, kuidas\u00a0 Eestis reageeriti?<\/strong><\/li>\n<li>Minus see put\u0161 \u00fcldse hirmu ei tekitanud. Aga ma ei m\u00e4leta, et sellist hirmu oleks tundnud ka keegi teine. Need olid ju n\u00f5ukogude s\u00fcsteemi surmaeelsed krambid. Surev monstrum kelleski erilist hirmu ei tekitanud. Nendest augustip\u00e4evadest meelde j\u00e4i nn Vene Demokraatliku Liikumise asutamiskongress. See oli demokraatia paroodia, millest osalemiseks jooksid kokku igasugu petised, kes istusid niikaua p\u00f5\u00f5sastes \u00e4ra ootamas, kellele j\u00e4\u00e4b v\u00f5it. N\u00fc\u00fcd aga tuli neile p\u00e4he avaldada tunnustuse Eesti iseseisvusele. Ning k\u00f5ike seda korraldas tolleaegne Eesti juhtkond eesotsas Edgar Savisaarega, kellel oli lihtsal vaja s\u00f5nakuulelike venelasi. Minu jaoks oli see esimeseks h\u00e4irekellaks sellest, et Eesti poliitikud t\u00f5simeeli \u201evene k\u00fcsimusega\u201c tegeleda ei taha.\u00a0 Neid kartusi varsti t\u00f5endas Mart Laari valitsus, minnes tehingule nende samade lurjustega, mille tulemusel suur grupp taskuvenelasi sai m\u00fcstiliste teenete eest Eesti kodakondsuse. Ja selliseid h\u00e4irekellasid j\u00e4rgnes \u00fcpris rohkesti.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kui suur roll oli meie iseseisvuse taastamisel omaenese tarkusel ja j\u00f5ul, muudel m\u00f5juritel, palju asjaolude kokkusattumisel? <\/strong><\/li>\n<li>a. Eesti taasiseseisvus NSV Liidu lagunemise tulemusena. Ning mitte Eesti ei lagundanud N\u00f5ukogude Liitu, see m\u00e4danes l\u00e4bi seestpoolt. Ja selles m\u00f5ttes oli Eesti riikliku iseseisvuse taastamine soodusasjaolude kokkusattumise tulemuseks. Samuti Leedu ja L\u00e4ti ka osavalt kasutasid neid asjaolusid \u00e4ra. Erinevalt\u00a0 muudest endistest liiduvabariikidest, kus uute s\u00f5ltumatu riikide kujunemise protsess p\u00f5rkus kokku v\u00e4gagi t\u00f5siste probleemidega.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kas me olime 1991 iseseisvuseks valmis v\u00f5i tuli see meile ootamatu kingitusena?<\/strong><\/li>\n<li>Eesti oli iseseisvumiseks k\u00fcps. Ning asi pole NSVL lagunemises ega 1991.aastas. Eesti oli alati valmis iseseisvuseks t\u00e4nu ajaloolisele m\u00e4lule, m\u00e4lule s\u00f5jaeelsest Eesti Vabariigist. Ma suhtusin varem skeptiliselt s\u00f5na\u00fchendustesse ajalooline m\u00e4lu v\u00f5i geneetiline m\u00e4lu, arvates, et need on l\u00fc\u00fcrikute v\u00e4ljam\u00f5eldised. Kuid ajapikku veendusin ma, et need on reaalselt eksisteerivad n\u00e4htused. Ma juba mainisin Ukraina vabakasakaid, ukrainlaste ohjeldamatut vabadusearmastust. Teisalt aga sajandeid kultiveeritav l\u00f6mitamine kahjustas katastroofiliselt vene mentaliteedi. Kakssada aastat tagasi kirjutas Aleksandr Pu\u0161kin Venemaast kui orjade ja h\u00e4rraste maast. Kaks sajandid m\u00f6\u00f6dusid, aga muutunud polnud\u00a0 selles\u00a0 m\u00f5ttes midagi.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kui puutusid kokku erinevate inimeste gruppidega, millistena kirjeldada neis valitsenud meeleolusid 1991?<\/strong><\/li>\n<li>Ma suhtlesin p\u00e4ris palju venekeelsete haritlastega, kes praktiliselt \u00fcksmeeleselt toetasid Eesti iseseisvusp\u00fc\u00fcdeid. Enamus neist j\u00e4rgnevatel aastatel enam-v\u00e4hem edukalt adapteerus uutes tingimustes. Samas aga elasin ma p\u00f5hiliselt tehase \u201eDvigatel\u201c t\u00f6\u00f6liste kvartalis, keda meelitati Eestisse heakorrastatud korterite peatse saamisega ning vorsti olemasoluga poodides. 1991.a. kartsid nad v\u00e4ga, et j\u00e4\u00e4vad ilma nii korteritest, kui ka vorstist. Hirmud hajusid, kuid need inimesed ja nende lapsed j\u00e4idgi elama oma suletud maailmas, kus ainukeseks heledaks laiguks on teler Venemaa programmidega. Eesti poliitikut saatsid selle venekeelse ilmakese kuhu kaugemale lootuses, et kuidagi laheneb k\u00f5ik iseenesest. Aga vat, ei lahene. Ja ebasoodsatel asjaoludel v\u00f5ib see olukord viia suurte pahandusteni.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kuidas iseloomustaksid, kus me \u00fchiskonnana olime nt 1997 ja kuhu olime j\u00f5udnud 1991, kuhu t\u00e4naseks?<\/strong><\/li>\n<li>1980-90-te aastate piiril prevaleeris Eestis optimistlik usk helgesse tulevikku, mis tuleb \u00fcsna varsti ning toob kaasa \u00fcle\u00fcldise heaolu ajastu. 1990-te aastate l\u00f5puks j\u00f5udis kainenemine ning kapitalistliku \u00fchiskonna vastuolude m\u00f5istmine, mis t\u00e4hendas, et \u00f5nn j\u00e4\u00e4b ka edaspidi raskelt tabavaks substantsiks. Praeguseks on Eestist saanud provintslik Euroopa riik, keda teeb murelikuks riikliku iseseisvuse ja saavutatud materiaalse heaolu kasvutempode s\u00e4ilitamine.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kuidas v\u00f5iksid iseloomustada meie avaliku elus, eriti poliitikas ja ajakirjanduses k\u00e4ibivaid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid, kuidas on need\u00a0 muutunud 25 aasta jooksul, kes on olnud, milliste hoiakute kandjad?\u00a0 Kuidas on valitsevad v\u00e4\u00e4rtushinnangud meie \u00fchiskonda m\u00f5jutanud? <\/strong><\/li>\n<li>Loomulikult on v\u00e4\u00e4rtushinnangud muutunud. Kuid mulle tundub, et sugugi mitte paremuse poole, eriti poliitikas ja ajakirjanduses. Nii 25 aastat tagasi ajakirjanik v\u00f5i poliitik v\u00f5tsid s\u00fc\u00fcdistuse vales vastu kui isikliku solvangut. Praegu valelikkus, mida loomulikult varjatakse paindlikkuse v\u00f5i pragmaatilisuse t\u00fc\u00fcpi s\u00fcndsate terminitega, on saanud avaliku elu normiks.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Lennart Meri on \u00f6elnud, et teatud seltskonda on kasvatanud komsomol, kui v\u00e4ljendas muret Riigikogu ja valitsuse esimese koosseisu toimetamiste \u00fcle. Kuidas Sina hindad, millistelt \u00f5petajatelt on p\u00e4rit meie kasvatus?<\/strong><\/li>\n<li>Arvan, et k\u00f5ige paremaks \u00f5petajaks on elu. Inimesed on v\u00e4gagi v\u00f5imelised kohanema keskkonna muutustega. Kuid mingid p\u00f5him\u00f5ttelised asjad j\u00e4\u00e4vad kehtima k\u00f5igutamata. Minu p\u00f5lvkonna inimestel on unikaalne elukogemus. Meil tuli elada kahes teineteisest eiravas poliitilises- ja majanduss\u00fcsteemies. \u00dcks j\u00e4reldustest, mida ma nende v\u00f5rdlemisel tegin, seisneb selles, et korralikel inimestel on alati rakse elada, aga k\u00f5lbeliste imperatiividega koormamata inimesed tunnevad ennast iga poliitilis-majandusliku re\u017eiimi tingimustes p\u00e4ris h\u00e4sti.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Meie riikluse taastamisel \u00fcheks ekspluateeritavamaks terminiks on olnud \u00f5iguslik j\u00e4rjepidevus. Kuidas Sina selle v\u00e4ljendi sisu avaksid?<\/strong><\/li>\n<li>Ma tooks siin v\u00e4lja kaks aspekti. Esimene neist \u2013 ps\u00fchholoogiline, ajaloolise m\u00e4lu valdkonnast. Teine aga reaalpoliitika sf\u00e4\u00e4rist, kui \u00f5igusliku j\u00e4rjepidevuse p\u00f5him\u00f5tet kasutati Eesti poliitilisest elust suure osa venekeelese elanikkonna elimineerimiseks. Sellisel moel oli taasiseseisvumise esimestel aastatel lahendatud sisepoliitika taktikalised k\u00fcsimused ning venekeelse v\u00e4hemuse probleem l\u00fckatud kaugele pimedasse nurka. Tulemuseks saime aastak\u00fcmneteks k\u00fclmutatud sisepinge. Ebasoodsates tingimustes (ma m\u00f5tlen esmaj\u00e4rjekorras Venemaa sisemisi poliitilisi protsesse) see varjatud pinge v\u00f5ib \u00fcles sulada ning muutuda tuliseks konfliktiks.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Eestis r\u00e4\u00e4gitakse kahest omaettehoidvast kogukonnast \u2013 eesti ja vene kogukonnast. Kas \u00f5igustatult ja kui \u00f5igustatult, siis miks see on nii? Kas t\u00e4nane pagulasteema v\u00f5ib selles muutusi tuua ja kui, siis milliseid?<\/strong><\/li>\n<li>Venekeelne kogukond enamuses eksisteerib eesti \u00fchiskonnast pea isoleeritult ning Eesti riigist v\u00f5\u00f5randatult. Selle p\u00f5hjused on erinevad. Nende seas on subjektiivsed &#8212; kohalike nii \u201eeesti\u201c, kui ka \u201evene\u201c poliitikute soovimatus seda olukorda, mis on neile populistlikult v\u00e4gagi kasulik, muuta. Ja objektiivsed, mis on seotud sellega, et venekeelseid on Eestis tunduvalt rohkem, kui n\u00e4iteks rootslasi Soomes. Pealegi Rootsi ei p\u00fc\u00fca kasutada rootslastest Soome kodanike kui selles riigis oma poliitilise m\u00f5ju suurendamise instrumenti. Samas Venemaa peaaegu juba varjamata p\u00fc\u00fcab teha venekeelsetest Eestis oma revan\u0161istliku poliitika relva. Mis aga puutub p\u00f5genike v\u00f5imalikku juurdevoolu, siis miski ei liida inimesi niiv\u00f5rd, kui \u00fchise vaenlase olemasolu. Kuid Ukrainas n\u00e4iteks inimesed ka \u00fchinesid v\u00f5itluses Venemaa vastu oma kodumaa tuleviku ja \u00f5itsengu nimel. Kui aga inimesed \u00fchinevad ainult teisest rahvusest inimeste suhtes vihavaenu alusel, siis on see elementaarne rassism, milles pole k\u00fcbekestki head.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Mida m\u00f5ista termini integratsioon all? Meil on see termin valdavalt\u00a0 probleemse n\u00e4htuse nimetajaks. Miks meil on integratsiooniga probleeme? Kas meie probleemid on ainulaadsed, v\u00f5i tuleb need lihtsalt \u00e4ra kannatada, kuni lahenevad iseenesest?<\/strong><\/li>\n<li>Sellest on k\u00f5ige parem r\u00e4\u00e4kida konkreetsete n\u00e4idete najal. Minu arvates ideaalse integratsiooni n\u00e4ideteks on vennad Lotmanid &#8212; Mihhail ja Aleksei ning Peeter Volkonski ja teised seda moodi inimesed eesti mentaliteediga, kes ei h\u00e4bene oma etnilist p\u00e4ritolu. Kas selline n\u00e4htus on massiliselt v\u00f5imalik? Miks ka mitte. Kuid selleks vaja on hoolast sihikindlat igap\u00e4evast t\u00f6\u00f6d, millega tegelda ei taha mitte keegi.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kas meie kodakondsuse teemat on Eesti riigi ja \u00fchiskonna huvides \u00f5igesti ja h\u00e4sti k\u00e4sitletud ning reguleeritud?<\/strong><\/li>\n<li>Eesti kodakondsuse omandamise mehhanism on k\u00fcllalt adekvaatne, mis ei v\u00e4lista selle t\u00e4iustamise vajadust. Need, kes siiralt tahavad Eesti kodanikeks saada, nendeks ka saavad. Sellel teemal aeg ajalt tekkivad diskussioonid omavad eranditult konjunktuurset sisu, olles suunatud \u00fche v\u00f5i teise erakonna valijaskonna suurendamisele.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kuidas v\u00f5iks hinnata t\u00e4nase pilgu l\u00e4bi 1940-ndail ja hiljemgi Eestis v\u00f5imuaparaadis tegutsejaid nn rahvuskommuniste, nii neid, kes elasid ja kasvasid Eestis, kui neid, kes tulid Venemaalt?<\/strong><\/li>\n<li>Mul on raske arvustada Eesti p\u00e4ritoluga 1940-tel aastatel siia Venemaalt Eesti sovetiseerimiseks toodud inimeste motivatsiooni, kuid tundub, et nende j\u00e4rglaste enamik on alav\u00e4\u00e4rsuskompleksi p\u00f5devad inimesed, ps\u00fchholoogiliselt oma kahepalgelisuse ohvrid\u00a0 &#8212; \u00fchelt poolt eestlased, teiselt aga \u2013 mitte ka p\u00e4ris. See j\u00e4\u00e4b nende isiklikuks probleemiks niikaua, kui ei transformeeru imelikku poliitilisse aktiivsusesse, mille kaudu nad tahavad kirglikult kellelegi midagi t\u00f5estada, aga mida \u2013 nad ise ka ei tea.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kas turumajandus peab olema reguleeritud ja kust l\u00e4heb jaatuse korral piir?<\/strong><\/li>\n<li>Turumajandus on k\u00f5ikides riikides reguleeritav. K\u00fcsimus seisneb vaid selle reguleerituse astmes. Rahulikel aegadel on see v\u00e4iksem, \u00fcksk\u00f5ik millise, mitte ainult majanduskriisi ajal &#8212; k\u00f5rgem. Ja mida t\u00f5sisem kriis, seda\u00a0 k\u00f5rgem on ka riikliku\u00a0 majandusliku reguleerimise aste, ja mitte ainult majandusliku.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kuidas hindad, kas eesti \u00fchiskonnas on ideede v\u00f5istlus (v\u00f5i kasv\u00f5i v\u00f5itlust), et \u00fchiskond areneks?<\/strong><\/li>\n<li>Eesti \u00fchiskonnas pole ammu ideede v\u00f5itlust ollagi. Aeg ajalt tekkivad enam-v\u00e4hem teravad arutelud, kuid puudutavad nad reeglina v\u00e4het\u00e4htsaid k\u00fcsimusi. V\u00f5itlust aga pole ollagi. Tunnistust sellest annab see kergek\u00e4elisus, millega erakonna aktiivsed tegelased vahetavad poliitilisi erakondi, millistest on saanud oma ambitsioone ja materiaalseid huvisid rahuldada v\u00f5imaldavad klannid.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kaitsesime eesti keelt kogu n\u00f5ukogude perioodi, kas kurtmisel, et eesti keel vajab ikka veel ka t\u00e4na kaitset, on alust? Kuidas on teiste keelte ja nende kandjatega?<\/strong><\/li>\n<li>Minu arvates pole m\u00f5tet anda keelele mingit sakraalset t\u00e4hendust. Ma valdan erinevas astmes kuut keelt ning praktikas olen veendunud, et iga keel on esmaj\u00e4rjekorras suhtlemise vahendiks. Siis juba k\u00f5ik muu. Eesti keel ei ole Eesti riigi eksisteerimise tingimuseks. Vastupidi, Eesti riik on eesti keele s\u00e4ilimise garandiks. Ja siit tuleneb otsene s\u00f5ltuvus: tugev Eesti &#8212; ka tugev vajadus eesti keele j\u00e4rele, Eesti n\u00f5rgenemisel\u00a0 ka eesti keele t\u00e4htsus paratamatult n\u00f5rgeneb.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Mida arvata m\u00f5nigatest arvamusavaldustest, et Eesti on kapseldunud ja kompleksides v\u00e4ike rahvusriik?<\/strong><\/li>\n<li>Probleemivabu riike pole olemas. Igas riigis on probleeme kuhjaga ning nad on terava kriitika aluseks. Riigi edukust m\u00f5\u00f5detakse tekkivate probleemide ja vastuolude lahendamise efektiivsete mehhanismide olemasoluga. Eestis mehhanisme on, kuid nende efektiivsus j\u00e4tab soovida.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>On rahvastikuprotsessid\u00a0 administratiivselt suunatavad?<\/strong><\/li>\n<li>Etnilisi protsesse administratiivselt reguleerida ei saa. Nad arenevad objektiivsete seadusp\u00e4rasuste alusel, mida kirjeldas Lev Gumiljov oma etnogeneesi teoorias.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Me oleme olnud v\u00e4ga t\u00f5sised ja v\u00f5itluslikud Eesti iseseisvusest k\u00f5neledes. Kas meenub ka midagi, mis t\u00e4nagi naeratuse n\u00e4ole toob, kas on midagi, mille meenutamisel kurvastad, mis nukrust tekitab?<\/strong><\/li>\n<li>P\u00fc\u00fcdsin ausalt midagi naljakat meelde tuletada, kuid ei tulnud midagi sellest v\u00e4lja. Kurb on see, et mitmed targad ja s\u00fcdametunnistusega inimesed \u2013 nii eestlased, kui ka muulased on j\u00e4\u00e4nud Eesti avalikust ja riigielus v\u00e4lja, neid ei ole kaasa t\u00f5mmatud. Olen veendunud, et nende osalusel oleks elu meie riigis palju m\u00f5istlikum.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kui veidi ajas edasi minna, siis Eesti liitumise kohta Euroopa Liiduga avaldati ka vastakaid arvamusi, nt, et liitumine n\u00f5rgendab meie positsiooni. Kuidas tagasivaates hinnata ka enda \u00a0tollast positsiooni ja millised on m\u00f5tted t\u00e4na, kuidas n\u00e4eb v\u00e4lja t\u00e4nane reaalsus?<\/strong><\/li>\n<li>Ma olen alati olnud ja olen ka t\u00e4na eurointegratsiooni toetaja. Liikmesus Euroopa Liidus kui ka NATO-s \u2013 see on Eesti suur saavutus. On tarvis kainelt hinnata situatsiooni ja saada aru, et Eesti v\u00e4lispoliitiline potentsiaal on v\u00e4ga piiratud. Meil on rohkem v\u00f5imalusi s\u00e4ilitada Eesti suver\u00e4\u00e4nsus Euroliidus, kui sellest v\u00e4ljas. Euroopa Liidu n\u00f5rgenemine automaatselt suurendab Eesti autoritaarse Venemaa \u00f5igusetuks vasalliks muutumise ohtu. Kurbusega tuleb konstateerida, et Eestis on tegelasi ja poliitilisi j\u00f5ude, kes teadlikult v\u00f5i rumalusest p\u00fc\u00fcavad tegutseda just nimelt sellise v\u00f5imaliku stsenaariumi huvides.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kuidas hindad oma rolli Eestis l\u00e4bi k\u00f5igi oma toimetamiste viimase 25 aasta jooksul?<\/strong><\/li>\n<li>Mulle tundub, et Eesti \u00fchiskondlik-poliitilises elus j\u00e4tsin ma tuntava j\u00e4lje, eriti 1990-tel aastatel. V\u00f5inuks teha enam, kuid puudu j\u00e4i kas iseloomust v\u00f5i tahtest.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><strong>Kui oleks valida, siis millised 10 s\u00fcndmust viimase 25 aasta jooksul hindad Eesti \u00fchiskonnas olulisemaiks?<\/strong><\/li>\n<li>Rahvarinde tekkimine. 1991.aasta put\u0161i l\u00e4bikukkumine. Eesti iseseisvuse v\u00e4ljakuulutamine. NSV Liidu lagunemine. Lennart Meri presidentiks valimine. Eestist Vene v\u00e4gede v\u00e4ljaviimine. Eesti astumine Euroopa Liitu. Eesti astumine NATO-sse. Pronkss\u00f5duri S\u00f5jav\u00e4ekalmistule \u00fcleviimine. Euro k\u00e4ibele laskmine.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Intervjuu samanimelisest raamatust. K\u00fcsib Arvo Junti Vastab Oleg Samorodni Eesti riikluse taastamisest m\u00f6\u00f6dub\u00a0 25 aastat. Kas t\u00e4na juba v\u00f5ib\u00a0 m\u00f6\u00f6dunut rahulikult hinnata? Ma meenutan neid aastaid ilma igasuguse pingeta, isegi nostalgiliselt, mis on ka arusaadav, kuna aastatega k\u00f5ik, mis oli &hellip;<\/p>\n<p class=\"read-more\"> <a class=\"more-link\" href=\"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/2016\/10\/22\/kuidas-me-paasesime-helgest-tulevikust\/\"> <span class=\"screen-reader-text\">Kuidas me p\u00e4\u00e4sesime helgest tulevikust<\/span> \u0427\u0438\u0442\u0430\u0442\u044c \u0434\u0430\u043b\u0435\u0435 &raquo;<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5184"}],"collection":[{"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5184"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5184\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5186,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5184\/revisions\/5186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5184"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5184"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5184"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}