{"id":5357,"date":"2017-04-21T05:49:45","date_gmt":"2017-04-21T05:49:45","guid":{"rendered":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/?p=5357"},"modified":"2017-04-21T05:49:45","modified_gmt":"2017-04-21T05:49:45","slug":"kohtuotsus-eesti-vabariigi-nimel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/2017\/04\/21\/kohtuotsus-eesti-vabariigi-nimel\/","title":{"rendered":"Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel"},"content":{"rendered":"<table>\n<tbody>\n<tr>\n<td width=\"109\">&nbsp;<\/td>\n<td width=\"132\">&nbsp;<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<table>\n<tbody>\n<tr>\n<td width=\"271\"><strong>Kohus<\/strong><\/td>\n<td width=\"362\">Harju Maakohus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"271\"><strong>Kohtukoosseis<\/strong><\/td>\n<td width=\"362\">Kohtunik Kristi Rickberg<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"271\"><strong>Otsuse tegemise aeg ja koht<\/strong><\/td>\n<td width=\"362\">4. juuni 2014, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"271\"><strong>Tsiviilasja number<\/strong><\/td>\n<td width=\"362\">2-13-56077<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"271\"><strong>Tsiviilasi<\/strong><\/td>\n<td width=\"362\"><strong><em>Oleg Samorodni hagi Aleksei Semjonovi vastu eba\u00f5igete v\u00e4idete \u00fcmberl\u00fckkamiseks kohustamise ja mittevaralise kahju h\u00fcvitamise n\u00f5udes<\/em><\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"271\"><strong>Tsiviilasja hind<\/strong><\/td>\n<td width=\"362\">3500 eurot<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"271\"><strong>Menetlusosalised ja nende esindajad<\/strong><\/td>\n<td width=\"362\">Hageja: Oleg Samorodni (isikukood &#8230;)<\/p>\n<p>Hageja lepinguline esindaja: advokaat Robert Sarv (Advokaadib\u00fcroo RAAVE, e-post <u>robert@raave.ee<\/u>)<\/p>\n<p>Kostja: Aleksei Semjonov (isikukood &#8230;)<\/p>\n<p>Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Olevi-J\u00fcri Luik (Advokaadib\u00fcroo LEXTAL, e-post <a href=\"mailto:olavi-jyri.luik@lextal.ee\">olavi-jyri.luik@lextal.ee<\/a>)<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"271\"><strong>Asja l\u00e4bivaatamine<\/strong><\/td>\n<td width=\"362\">29. aprillil 2014 avalikul kohtuistungil<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"271\"><strong>Istungil osalenud isikud<\/strong><\/td>\n<td width=\"362\">Hageja Oleg Samorodni, hageja lepinguline esindaja advokaat Robert Sarv, kostja Aleksei Semjonov ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-J\u00fcri Luik<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"271\"><strong>Juures viibis<\/strong><\/td>\n<td width=\"362\">Sekret\u00e4r Triin Tursk, t\u00f5lk Nade\u017eda Timofejeva<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><strong>Resolutsioon<\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><strong><em>Rahuldada <\/em><\/strong><strong><em>Oleg Samorodni hagi Aleksei Semjonovi vastu eba\u00f5igete v\u00e4idete \u00fcmberl\u00fckkamiseks kohustamise ja mittevaralise kahju h\u00fcvitamise<\/em><\/strong> <strong><em>n\u00f5udes<\/em><\/strong><strong><em>.<\/em><\/strong><\/p>\n<ol>\n<li><strong><em> Kohustada<\/em><\/strong><strong><em> Aleksei Semjonovi<\/em><\/strong><strong><em> avaldama omal kulul blogis aadressil <\/em><\/strong><a href=\"http:\/\/a-semojonov.livejournal.com\/\"><strong><em>http:\/\/a-semojonov.livejournal.com\/<\/em><\/strong><\/a><strong><em> ja veebiportaali http:www.baltija.eu\/ pidaja ees vene keeles j\u00e4rgmise sisuga v\u00e4ited:<\/em><\/strong><\/li>\n<\/ol>\n<ul>\n<li><strong><em> Samorodnit ei heidetud v\u00e4lja diskussiooniklubist \u201eReferendum\u201c kui paljastatud KGB koputajat;<\/em><\/strong><\/li>\n<li><strong><em>p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist ei t\u00f5usnud O. Samorodni esile \u00e4\u00e4rmusliku ukraina natsionalistina;<\/em><\/strong><\/li>\n<li><strong><em> Samorodni ei p\u00fc\u00fcdnud leida endale erinevates parteides varjualust.<\/em><\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<ol start=\"3\">\n<li><strong><em> V\u00e4lja m\u00f5ista<\/em><\/strong> <strong><em>Aleksei Semjonovilt mittevaralise kahju h\u00fcvitis summas 500 (viissada) eurot Oleg Samorodni kasuks.<\/em><\/strong><\/li>\n<li><strong><em> Tsiviilasja menetluskulud j\u00e4tta <\/em><\/strong><strong><em>Aleksei Semjonovi <\/em><\/strong><strong><em>kanda.<\/em><\/strong><\/li>\n<\/ol>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><strong>Edasikaebamise kord<\/strong><\/p>\n<p>Kohtuotsusele v\u00f5ib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 p\u00e4eva jooksul otsuse k\u00e4ttetoimetamisest. Kaebus v\u00f5idakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses s\u00e4testatud t\u00e4htaja j\u00e4rgmiseks tegema t\u00e4htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelk\u00f5ige esitama kaebuse.<\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><strong>Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja n\u00f5ue<\/strong><\/p>\n<ol>\n<li>Aleksei Semjonov (edaspidi ka kostja) on avaldanud 15.05.2013 kl 10:35 veebilehel baltija.eu artiklis \u201e\u0410\u043b\u0435\u043a\u0441\u0435\u0439 \u0421\u0435\u043c\u0451\u043d\u043e\u0432: \u041c\u044b \u043c\u043e\u0436\u0435\u043c \u0437\u0430 \u0441\u0435\u0431\u044f \u043f\u043e\u0441\u0442\u043e\u044f\u0442\u044c. \u041a\u0430\u043a \u043d\u0430\u0448\u0438 \u0434\u0435\u0434\u044b \u0438 \u043e\u0442\u0446\u044b\u201c (eesti keeles: \u201eAleksei Semjonov: Me v\u00f5ime enda eest seista. Nagu meie vanaisad ja isad\u201c ning eelnevalt enda isiklikus <em>blogis <\/em>hageja Oleg Samorodni suhtes j\u00e4rgmised eba\u00f5iged faktiv\u00e4ited: \u00ab\u0420\u0430\u0437 \u0443\u0436 \u043d\u0430 \u0442\u043e \u043f\u043e\u0448\u043b\u043e, \u0442\u043e \u0421\u0430\u043c\u043e\u0440\u043e\u0434\u043d\u0435\u0433\u043e \u0435\u0449\u0435 \u0432 \u0441\u043e\u0432\u0435\u0442\u0441\u043a\u043e\u0435 \u0432\u0440\u0435\u043c\u044f \u0432 \u043f\u0435\u0440\u0438\u043e\u0434 \u043f\u0435\u0440\u0435\u0441\u0442\u0440\u043e\u0439\u043a\u0438 \u0432\u044b\u0441\u0442\u0430\u0432\u0438\u043b\u0438 \u0438\u0437 \u0434\u0438\u0441\u043a\u0443\u0441\u0441\u0438\u043e\u043d\u043d\u043e\u0433\u043e \u043a\u043b\u0443\u0431\u0430 \u00ab\u0420\u0435\u0444\u0435\u0440\u0435\u043d\u0434\u0443\u043c\u00bb \u043a\u0430\u043a \u0440\u0430\u0437\u043e\u0431\u043b\u0430\u0447\u0435\u043d\u043d\u043e\u0433\u043e \u043a\u0430\u0433\u044d\u0431\u044d\u0448\u043d\u043e\u0433\u043e \u0441\u0442\u0443\u043a\u0430\u0447\u0430. \u041f\u043e\u0441\u043b\u0435 \u0432\u043e\u0441\u0441\u0442\u0430\u043d\u043e\u0432\u043b\u0435\u043d\u0438\u044f \u043d\u0435\u0437\u0430\u0432\u0438\u0441\u0438\u043c\u043e\u0441\u0442\u0438 \u043e\u043d \u0432\u0441\u043f\u043b\u044b\u043b \u043a\u0430\u043a \u0443\u043a\u0440\u0430\u0438\u043d\u0441\u043a\u0438\u0439 \u043d\u0430\u0446\u0438\u043e\u043d\u0430\u043b\u0438\u0441\u0442 \u043a\u0440\u0430\u0439\u043d\u0435\u0433\u043e \u0442\u043e\u043b\u043a\u0430 \u0438 \u043f\u044b\u0442\u0430\u043b\u0441\u044f \u043f\u0440\u0438\u0441\u0442\u0440\u043e\u0438\u0442\u044c\u0441\u044f \u0432 \u0440\u0430\u0437\u043d\u044b\u0445 \u043f\u0430\u0440\u0442\u0438\u044f\u0445, \u0432 \u0442\u043e\u043c \u0447\u0438\u0441\u043b\u0435 \u0438 \u0432 \u0426\u0435\u043d\u0442\u0440\u0438\u0441\u0442\u0441\u043a\u043e\u0439 \u043f\u0430\u0440\u0442\u0438\u0438. \u041d\u043e \u043d\u0438\u0433\u0434\u0435 \u043d\u0435 \u0443\u0434\u0435\u0440\u0436\u0430\u043b\u0441\u044f. \u0413\u0440\u0443\u0431\u043e \u0433\u043e\u0432\u043e\u0440\u044f, \u0435\u0433\u043e \u0441\u043e \u0432\u0441\u0435\u0445 \u043b\u0435\u0441\u0442\u043d\u0438\u0446 \u0441\u043f\u0443\u0441\u0442\u0438\u043b\u0438\u00bb. T\u00f5lge eesti keelde: \u201eKui teema juba sellele l\u00e4ks, siis Samorodni eemaldati juba N\u00f5ukogude aja perestroika perioodil diskussiooniklubist \u201eReferendum\u201c kui paljastatud KGB koputaja. P\u00e4rast taasiseseisvumist t\u00f5usis ta [O. Samorodni] esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist) ja p\u00fc\u00fcdis end sokutada erinevatesse erakondadesse, ka Keskerakonda. Kuid mitte kuskil ei j\u00e4\u00e4nud pidama. J\u00e4medalt \u00f6eldes, ta l\u00fckati igalt redelilt maha.\u201c<\/li>\n<li>Eelnimetatud tekstis on kostja esitanud hageja kohta kolm eba\u00f5iget faktiv\u00e4idet: hageja eemaldati\/ visati v\u00e4lja diskussiooniklubist \u201eReferendum\u201c kui paljastatud KGB koputaja; p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist t\u00f5usis hageja esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); hageja p\u00fc\u00fcdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei j\u00e4\u00e4nud kuskil pidama.<\/li>\n<li>\u00dclalviidatud faktiv\u00e4ited on eba\u00f5iged, kuiv\u00f5rd hageja juhtis 1989\u20131990 poliitilist diskussiooniklubi \u201eReferendum\u201c, mis tegutses ajakirja Vikerkaar ruumides. Hagejat ei eemaldatud\/ visatud v\u00e4lja antud klubist, veel v\u00e4hem aga hageja eemaldati\/ visati sealt v\u00e4lja kui paljastatud KGB koputaja. Hageja l\u00f5petas \u201eReferendumi\u201c juhtimise ja koosolekutel osalemise omal initsiatiivil. \u201eReferendum\u201c l\u00f5petas p\u00e4rast seda oma tegevuse. Antud asjaolude kohta saavad \u00fctlusi anda tunnistajad. Hageja ei ole mitte kunagi tegutsenud kui ukraina marurahvuslane. Nii enne kui ka p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist oli hageja juhatuse liige Ukraina kaasmaalaskonnas Eestis, mis on rahvuskultuuri \u00fching. Muudes \u00fchingutes-klubides hageja kaasa l\u00f6\u00f6nud ei ole. Hageja ei ole kunagi p\u00fc\u00fcelnud sokutada end erinevatesse parteidesse ega neile \u201esobimatuks\u201c osutunud. Ainus partei, mille liikmeks on hageja kogu oma elu jooksul astunud, on Keskerakond. Hageja oli antud partei liige aastatel 1994 \u2013 1997. 2003. aastal taastas hageja oma liikmestaatuse Keskerakonnas ning on Keskerakonna liige k\u00e4esoleva hetke seisuni.<\/li>\n<li>Olgugi et kostja peab t\u00f5endama tema v\u00e4idete t\u00f5elevastavust (V\u00d5S \u00a7 1047 lg 2), on v\u00e4ljaspool m\u00f5istlikku kahtlust, et kostja \u00fclalk\u00e4sitletud v\u00e4iteid ei ole kostjal v\u00f5imalik t\u00f5endada, sest antud faktilisi asjaolusid ei ole kunagi esinenud. Seega on kostja avaldanud hageja kohta eba\u00f5igeid andmeid. Hageja on p\u00f5hjendanud, miks kostja esitatud faktiv\u00e4ited ei oma tegelikkusega mingit pistmist. Kostja on kohustatud tema avaldatud eba\u00f5iged faktiv\u00e4ited \u00fcmber l\u00fckkama.<\/li>\n<li>Eba\u00f5igete andmete avaldamise eest kannab delikti\u00f5iguslikku vastutust andmete avaldaja. Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-95-05 asunud seisukohale, et avaldamine V\u00d5S \u00a7 1047 t\u00e4henduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed Seega on kostja eba\u00f5igete andmete avaldaja, selles ei saa poolte vahel vaidlust olla. Eba\u00f5igete andmete all m\u00f5istetakse praktikas eba\u00f5igeid faktiv\u00e4iteid. Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-11-04 m\u00e4rkinud: \u201eIsiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset k\u00e4sitletakse kohtupraktikas faktiv\u00e4itena. See v\u00e4ide on p\u00f5him\u00f5tteliselt kontrollitav, tema t\u00f5esus v\u00f5i v\u00e4\u00e4rus kohtumenetluses t\u00f5endatav.\u201c Hagiavalduses nimetatud v\u00e4ited on faktiv\u00e4ited, kuna nende t\u00f5elevastavust on v\u00f5imalik kontrollida ja t\u00f5endada. Tulenevalt V\u00d5S \u00a7 1047 lg-st 2 loetakse teise isiku au teotava v\u00f5i teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine \u00f5igusvastaseks, kui avaldaja ei t\u00f5enda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. V\u00d5S \u00a7 1050 lg 1 kohaselt on s\u00fc\u00fc puudumise t\u00f5endamine kostja kohustus. Kuna kahju tekitamise objektiivne teokoosseis on t\u00e4idetud ja tegu oli \u00f5igusvastane, tuleb eeldada, et kahju tekitaja oli selles s\u00fc\u00fcdi, kui kostja vastupidist ei t\u00f5enda.<\/li>\n<li>\u00dclaltooduga on hageja \u00e4ra n\u00e4idanud, et kostja on avaldanud hageja kohta eba\u00f5igeid andmeid. Hagejal on \u00f5igus n\u00f5uda kostjalt eba\u00f5igete andmete \u00fcmberl\u00fckkamist kostja kulul. V\u00d5S \u00a7 1047 lg 4 s\u00e4testab, et eba\u00f5igete andmete avaldamise korral v\u00f5ib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult n\u00f5uda andmete \u00fcmberl\u00fckkamist v\u00f5i paranduse avaldamist avaldaja kulul, s\u00f5ltumata sellest, kas avaldamine oli \u00f5igusvastane.<\/li>\n<li>Kui k\u00e4sitleda kostja v\u00e4iteid kui arvamuse (kaudsete asjaolude) avaldamist hageja suhtes, siis antud v\u00e4idetest n\u00e4htub kostja soov kujutada hagejat kui paljastatud KGB koputajat, ukraina marurahvuslast ja Eesti erakondade silmis vastuv\u00f5etamatut (sobimatut) isikut. See t\u00e4hendab, et kostja on kujutanud hagejat \u00fcldsuse ees eba\u00f5igesti sel teel, et on esitanud kaudseid asjaolusid, millest v\u00f5ib teha j\u00e4relduse, et hageja olekski olnud ukraina marurahvuslane ja Eesti erakondadele \u201esobimatu\u201c.<\/li>\n<li>Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 (p-s 12) sedastanud, et samuti v\u00f5idakse isikut \u00fcldsuse ees kujutada eba\u00f5igesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest m\u00f5istlikult saab j\u00e4relda mingeid otseseid fakte, mis k\u00e4ivad hageja kohta. Kolleegium leiab, et V\u00d5S 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhul n\u00f5uda avaldaja kulul asjaolu \u00fcmberl\u00fckkamist, mis avaldatust j\u00e4reldub.<\/li>\n<li>Kui kohus k\u00e4sitleb antud v\u00e4iteid kostja arvamusena hageja tegevuse kohta, siis n\u00e4htub antud andmetest, et kostja soovib luua hagejast eba\u00f5ige ettekujutuse l\u00e4bi kaudsete asjaolude esitamise. Sellisel juhul n\u00f5uab hageja, et kohus kohustaks kostjat \u00fcmber l\u00fckkama tema poolt esitatud kaudsetest tulenevad j\u00e4reldused selle kohta, justkui oleks hageja olnud kunagi paljastatud KGB koputaja, ukraina marurahvuslane v\u00f5i Eesti erakondadele \u201esobimatu\u201c isik.<\/li>\n<li>Kui k\u00e4sitleda kostja v\u00e4iteid kui ebakohast v\u00e4\u00e4rtushinnangut, siis on kostja p\u00f5hjendanud antud v\u00e4\u00e4rtushinnangut eba\u00f5igete faktiv\u00e4idetega: puudub faktiline alus pidada hagejat paljastatud KGB koputajaks, ukraina marurahvuslaseks v\u00f5i erakondadele \u201esobimatuks\u201c isikuks.<\/li>\n<li>Hageja on seisukohal, et eelnimetatud v\u00e4\u00e4rtushinnangud on ebakohased, p\u00f5hjendamatud ning solvavad hagejat. Tegemist on hageja head nime kahjustavate v\u00e4\u00e4rtushinnangutega. V\u00d5S \u00a7 1046 lg 2 s\u00e4testab, et isikliku \u00f5iguse rikkumine ei ole \u00f5igusvastane, kui rikkumine on \u00f5igustatud, arvestades muid seadusega kaitstud h\u00fcvesid ja kolmandate isikute v\u00f5i avalikkuse huve. \u00d5igusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul l\u00e4htuda erinevate kaitstud h\u00fcvede ja huvide v\u00f5rdlevast hindamisest.<\/li>\n<li>Eelviidatud s\u00e4ttest tuleneb, et kostja peab t\u00f5endama asjaolud, mis v\u00e4listavad tema antud ebakohaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute \u00f5igusvastasuse. Hageja hinnangul puuduvad praegusel juhul asjaolud, mis v\u00e4listavad kostja poolt avaldatud ebakohaste hinnangute \u00f5igusvastasuse. See ilmneb \u00fcheselt juba ainu\u00fcksi asjaolust, et kostja on v\u00f5i peab olema teadlik hinnangute aluseks olevate faktiv\u00e4idete eba\u00f5igsusest.<\/li>\n<li>Kostja on tekitanud hagejale mittevaralist kahju eba\u00f5igete andmete ja ebakohaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute avaldamisega. Hagejal on \u00f5igus n\u00f5uda kostja tekitatud mittevaralise kahju h\u00fcvitamist.<\/li>\n<li>V\u00d5S \u00a7 1043 s\u00e4testab, et teisele isikule (kannatanu) \u00f5igusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju h\u00fcvitama, kui ta on kahju tekitamises s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nii varalise kui ka mittevaralise deliktilise kahju h\u00fcvitamise esmaseks eelduseks on teisele isikule kahju tekitamine.<\/li>\n<li>Objektiivse teokoosseisu olemasolu ning teo \u00f5igusvastasuse tuvastamise korral eeldatakse kahju tekitaja s\u00fc\u00fc olemasolu (V\u00d5S \u00a7 1050 lg 1). Samuti eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-105-01 asunud seisukohale, et moraalse kahju (\u00f5igustamatud kannatused) olemasolu selles t\u00e4henduses eeldatakse, kuna isikliku \u00f5iguse rikkumise tagaj\u00e4rge &#8212; muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese ps\u00fc\u00fchikas &#8212; ei ole v\u00f5imalik objektiivselt m\u00f5\u00f5ta ega v\u00e4ljendada.<\/li>\n<li>Eba\u00f5igete v\u00e4idete avaldamisega tekitas kostja hagejale mittevaralist kahju hageja maine languse ning usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kahjustamisega nii hagejale tundmatute kolmandate isikute ees kui ka hageja tutvusringkonnas. Kahju tekkimine on otseselt seotud kostja avaldatud v\u00e4idetega, mis l\u00f5i hageja tegevusest p\u00f5hjendamatult eba\u00f5ige ettekujutuse. Hageja on pidanud kostja \u00f5igusvastase tegevuse t\u00f5ttu tegelema nende v\u00e4idete \u00fcmberl\u00fckkamisega, taluma teiste isikute p\u00f5hjendamatuid k\u00fcsimusi ja viiteid olematutele \u201efaktidele\u201c.<\/li>\n<li>Hagejal ei ole suuremat kriitika talumise kohustust, kuna eba\u00f5igeid andmeid avaldati tema vabatahtliku tegevuse kohta. Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Kostja tegevus viitab ilmselgelt kostja soovile lihtsalt kahjustada hagejat, mitte avaldada oma arvamust v\u00f5i informeerida avalikkust \u2013 m\u00f5istlik isik ei edastaks meelevaldseid j\u00e4reldusi ning kontrollimata fakte suurele isikute ringile. Kostja esitatud v\u00e4idetest j\u00e4\u00e4b ebakohane mulje, justkui oleks hageja teinud tehinguid v\u00f5i toiminguid, mis pole seaduslikud v\u00f5i lubatud v\u00f5i on eetiliselt taunitavad (nt KGB koputajaks olemine, erakondadesse sokutamine ja \u201esobimatuks\u201c tunnistamine, \u201eReferendumist\u201c v\u00e4lja ajamine). Samuti tekitavad kostja alusetud v\u00e4ited avalikkuses ebaterve kahtluse, kas hageja tegevus ei ole olnud korrektne. Olukorras, kus hageja on k\u00e4itunud korrektselt, on vastupidise kahtluse loomine p\u00f5hjendamatu ja \u00f5igusvastane.<\/li>\n<li>K\u00e4esoleval juhul on \u00e4\u00e4rmiselt oluline vaadata s\u00f5nakasutust vene kultuuriruumi ja vene keele m\u00f5istes. Hageja toob v\u00e4lja j\u00e4rgmised olulised r\u00f5huasetused ja s\u00f5nade seletused: \u201ekoputaja\u201c \u2013 nn informaator \u2013 inimene, kes salaja teeb koost\u00f6\u00f6d \u00f5iguskaitseorganitega v\u00f5i julgeolekuorganitega ning annab viimastele vajalikku informatsiooni isikute kohta, kelle tegevuse vastu vastavad organid huvi tunnevad. KGB koputaja peaks eeltoodust tulenevalt isik, kes teeb salajast koost\u00f6\u00f6d <em>\u041ao\u043c\u0438\u0442\u0435\u0442 \u0433\u043e\u0441\u0443\u0434\u0430\u0440\u0441\u0442\u0432\u0435\u043d\u043d\u043e\u0439 \u0431\u0435\u0437\u043e\u043f\u0430\u0441\u043d\u043e\u0441\u0442\u0438 <\/em>ehk NSVL Riikliku Julgeoleku Komiteega. KGB maine Eesti \u00fchiskonnas ei ole hea, sest KGB-d k\u00e4sitletakse kui repressiivv\u00f5imu organit, kes p\u00f5hjustas eestimaalastele palju \u00fcleelamisi ning kannatusi, nuhkis inimeste j\u00e4rel jne. Seega on inimese KGB koputajaks nimetamine \u00e4\u00e4rmuslik meede selle inimese usaldusv\u00e4\u00e4rsuse k\u00f5igutamiseks ning alav\u00e4\u00e4ristamiseks, sest KGB-ga salajast koost\u00f6\u00f6d teinud isikud on Eesti \u00fchiskonnas selgelt \u201ealav\u00e4\u00e4ristatud\u201c; \u201eeemaldama \/ v\u00e4lja j\u00e4tma\u201c \u2013 vene keeles on s\u00f5nal \u201e\u0432\u044b\u0441\u0442\u0430\u0432\u0438\u0442\u044c\u201c selgelt halvustav ja solvav t\u00e4hendus. Akadeemilise s\u00f5nastiku kohaselt on antud v\u00e4ljend t\u00e4histatud kui familiaarne ning t\u00e4hendab s\u00fcnon\u00fc\u00fcmis\u00f5nastiku kohaselt ka <em>\u0432\u044b\u0433\u043d\u0430\u0442\u044c <\/em>(v\u00e4lja ajama),<em> \u043f\u0440\u043e\u0433\u043d\u0430\u0442\u044c <\/em>(minema peletama); \u201erahvuslane\u201c \u2013 natsionalist \u2013 t\u00e4hendab teatud rahvuse eelistamist; kuulumist rahvusparteisse; osalemist rahvuslikes liikumistes. \u201emarurahvuslane\u201c t\u00e4hendab \u00e4gedat rahvuslast; rahvuslus (natsionalism) \u2013 ideoloogia ja poliitika, mille eesm\u00e4rk on kutsuda etnilist viha, kiites heaks \u00fche rahva paremust teiste rahvaste \u00fcle; ideoloogia ja poliitika, mis p\u00f5hineb ideel enda rahvuse erip\u00e4ral ja paremusel, teatud rahvuse kui k\u00f5rgeima osa \u00fchiskonnas; ideoloogia ja poliitika, mille j\u00e4rgi valitsev rahvas on eelisolukorras ja \u00fchiskondlik kord on suunatud teiste rahvuste allasurumisele ja vaenu loomisel nende vahel.<\/li>\n<li>Kostja ebakohased v\u00e4\u00e4rtushinnangud ja eba\u00f5iged faktiv\u00e4ited on j\u00f5udnud orienteeruvalt mitmesaja isikuni, sest need on avaldatud vene keelt r\u00e4\u00e4kivate isikute jaoks populaarses, rohkesti loetavas veebikeskkonnas. Kostja eba\u00f5iged v\u00e4ited on olnud avaldatud juba alates maikuust 2013.a \u2013 seega on antud \u00f5igusvastased v\u00e4ited olnud avalikkusele k\u00e4ttesaadavad hagiavalduse esitamise hetkeks juba ligi seitse kuud. Hagejale on tema maine \u00e4\u00e4rmiselt oluline. Hageja on pidanud taluma piinlikkuse tunnet teades, et tema kohta on avaldatud alusetuid s\u00fc\u00fcdistusi, nagu oleks hageja olnud KGB koputaja, erakondadele \u201esobimatu\u201c isik ja marurahvuslane, v\u00f5i et kostjale oleksid teada konkreetsed faktid eelnimetatud j\u00e4relduste tegemiseks (sh l\u00e4bi kaudsete v\u00e4idete). V\u00e4ited, et hageja on teinud salajast koost\u00f6\u00f6d oma kaaslaste n-\u00f6 v\u00e4ljaandmiseks N\u00f5ukogude Liidu julgeolekuteenistusele ning eeltoodud p\u00f5hjusel \u201eReferendumist\u201c k\u00f5rvaldatud, tekitavad hageja suhtes umbusaldust, rikuvad tema laitmatut mainet ning n\u00e4itavad teda ebaausa, l\u00e4bikukkunud, kahepalgelise ja eba\u00f5nnestunud inimesena.<\/li>\n<li>V\u00d5S \u00a7 134 lg 2 s\u00e4testab, et isiku muu isiku\u00f5iguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju h\u00fcvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju h\u00fcvitiseks maksta m\u00f5istlik rahasumma. Hageja taotleb k\u00e4esolevaga kostjalt m\u00f5istliku kahjuh\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmist kohtu \u00f5iglasel \u00e4ran\u00e4gemisel vastavalt V\u00d5S \u00a7 127 lg-le 6, TsMS \u00a7 233 lg 1 ning TsMS \u00a7 366.<\/li>\n<li>Riigikohtu kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-85-08 punktis 13 esitatud seisukoha kohaselt peavad kohtute v\u00e4ljam\u00f5istetud mittevaralise kahju h\u00fcvitiste suurused vastama \u00fchiskonna \u00fcldise heaolu tasemele ning \u00fcldise v\u00f5rdsusp\u00f5hi\u00f5iguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel v\u00f5rreldavad. Hageja taotleb kohtult eeltoodud p\u00f5him\u00f5tetele vastava mittevaralise kahju h\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmist kohtu \u00f5iglase \u00e4ran\u00e4gemise kohaselt. V\u00d5S \u00a7 134 lg 5 s\u00e4testab, et mittevaralise kahju h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja k\u00e4itumist ja suhtumist kahjustatud isikusse p\u00e4rast rikkumist.<\/li>\n<li>Kostja ei ole kordagi hageja ees eba\u00f5igete andmete ja ebakohaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute avaldamise eest vabandanud, samuti ei ole kostja teinud midagi selleks, et takistada nende v\u00e4idete avalikkusele k\u00e4ttesaadavust, vaid pigem levitanud neid v\u00e4iteid j\u00e4rjepidevalt ja erinevatel ajahetkedel suurele isikute ringile. Sellega on kostja ilmekalt v\u00e4lja n\u00e4idanud oma suhtumist oma toimepandud rikkumisse ja hagejasse. V\u00d5S \u00a7 134 lg 6 s\u00e4testab, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase v\u00e4\u00e4rtushinnanguga v\u00f5i eba\u00f5igete andmete avaldamisega, isiku nime v\u00f5i kujutise \u00f5igustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse v\u00f5i muu sarnase isiku\u00f5iguse rikkumise eest mittevaralise kahju h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramisel v\u00f5ib kohus lisaks l\u00f5ikes 5 s\u00e4testatule arvestada vajadust m\u00f5jutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, v\u00f5ttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.<\/li>\n<li>Hageja palub kohtul h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramisel arvestada ka vajadusega m\u00f5jutada kostjat loobuma edaspidi selliste rikkumiste toimepanemisest, arvestades et kostja on rikkunud pikema perioodi jooksul mitmel korral hageja isiklikke \u00f5igusi erinevate isikute ja riigiasutuse ees ega pole sisuliselt reageerinud hageja tehtud m\u00e4rkustele selle tegevuse l\u00f5petamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja poolt hageja kohta valitud s\u00f5nadel on selgelt halvustav v\u00f5i alandav iseloom.<\/li>\n<li>Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad s\u00fcndmused, olukorrad v\u00f5i seisundid, mille kohta (v\u00e4\u00e4r) v\u00e4ide esitatakse. Tegelikud asjaolud (faktid) on v\u00e4liskeskkonnas objektiivselt fikseeritavad ilmingud ja muutused. Kostja viitab ka ise muuhulgas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-161-05 (p-le 10), kus tsiviilkolleegium sedastas, et faktiv\u00e4idet saab objektiivselt kontrollida ja seda v\u00e4idet on v\u00f5imalik t\u00f5endada. Hageja r\u00f5hutab, et kostja v\u00f5imalikud t\u00f5endamisraskused tema v\u00e4idetes sisalduvate faktide t\u00f5endamisel ei muuda tema esitatud v\u00e4idete iseloomu. Oluline on sisulise v\u00f5imaluse eksisteerimine neid v\u00e4iteid objektiivselt t\u00f5endada ehk kontrollida nende vastavust tegelikkusele. Hageja j\u00e4\u00e4b seisukohale, et k\u00f5ik hagiavalduses m\u00e4rgitud v\u00e4ited on eba\u00f5iged faktiv\u00e4ited, sest ka teatud faktilise asjaolu sedastamine teatud laadi kirjeldava tegus\u00f5naga (nt parteisse <em>sokutama <\/em>parteiga <em>liitumise <\/em>asemel) ei muuda faktiv\u00e4idet v\u00e4\u00e4rtushinnanguks, kuiv\u00f5rd v\u00e4ite aluseks ja sisuks j\u00e4\u00e4b mingi kontrollitav fakt.<\/li>\n<li>Olgugi et hageja j\u00e4\u00e4b seisukohale, et k\u00f5ik kostja avaldatud v\u00e4ited on k\u00e4sitletavad faktiv\u00e4idetena, esitab hageja alternatiivse n\u00f5ude juhuks, kui kohus asub seisukohale, et \u00fcks v\u00f5i mitu hagiavalduse aluses k\u00e4sitletud v\u00e4idetest on k\u00e4sitletavad kui v\u00e4\u00e4rtushinnangud. Kuiv\u00f5rd hageja sai m\u00f5istlikult eeldada, et pooltel ei teki vaidlust kostja esitatud v\u00e4idete iseloomu m\u00e4\u00e4ramises, ei esitanud hageja alternatiivse n\u00f5udena ebakohaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute tuvastamise n\u00f5uet. Hageja palub, alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kui kas v\u00f5i \u00fcks kostja v\u00e4idetest on k\u00e4sitletav v\u00e4\u00e4rtushinnanguna, tuvastada, et v\u00e4\u00e4rtushinnanguna k\u00e4sitletav v\u00e4ide v\u00f5i v\u00e4ited on ebakohane v\u00e4\u00e4rtushinnang, ja ebakohase v\u00e4\u00e4rtushinnangu andmine kostja poolt.<\/li>\n<li>S\u00f5nad-v\u00e4ljendid \u201eeemaldati \/ visati v\u00e4lja\u201c, \u201emarurahvuslane\u201c, \u201ep\u00fc\u00fcdis sokutada\u201c, \u201eei j\u00e4\u00e4nud kuskil pidama\u201c ei sobi hageja mainega kuidagi kokku. Seega on kostja antud hinnangud p\u00f5hjendamatud. \u00dclalnimetatud v\u00e4\u00e4rtushinnangud on ilmselgelt p\u00f5hjendamatud ja ebakohased, sest kostja on teadlikult kasutanud v\u00e4\u00e4rtushinnangute andmiseks eba\u00f5igeid andmeid; liialdanud hinnangute andmisel; teadlikult soovitud j\u00e4tta mulje teadmisest teatud faktide esinemise osas (mida tegelikult pole) ja andnud need sooviga kahjustada p\u00f5hjendamatult hageja au ja head nime avalikkuse ees. Kostjal puudub \u00f5igustus selliste hinnangute Kostjal on k\u00fcll \u00f5igus enesev\u00e4ljendamisele ja s\u00f5navabadusele, kuid antud \u00f5igus on selges\u00f5naliselt piiritletud teiste isikute (sh hageja) \u00f5igusega heale nimele (PS \u00a7 17 ja \u00a7 19 lg 2).<\/li>\n<li>V\u00d5S \u00a7 1045 lg 1 p 4 alusel on kahju tekitamine \u00f5igusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku \u00f5iguse rikkumisega. Ebakohase v\u00e4\u00e4rtushinnangu esitamine kannatanu isiku kohta on k\u00e4sitletav kannatanu isikliku \u00f5iguse rikkumisena. V\u00d5S \u00a7 1046 lg 1 s\u00e4testab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase v\u00e4\u00e4rtushinnanguga, isiku nime v\u00f5i kujutise \u00f5igustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse v\u00f5i muu isikliku \u00f5iguse rikkumine on \u00f5igusvastane, kui seadusega ei ole s\u00e4testatud teisiti. \u00d5igusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, p\u00f5hjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesm\u00e4rgi ja rikkumise raskuse vahel.<\/li>\n<li>Hageja on seisukohal, et eelnimetatud v\u00e4\u00e4rtushinnangud on ebakohased, p\u00f5hjendamatud ning solvavad hagejat. Tegemist on hageja head nime kahjustavate v\u00e4\u00e4rtushinnangutega ning puudub m\u00f5istlik p\u00f5hjendus, miks kostja saaks hageja suhtes selliseid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid anda v\u00f5i miks hageja peaks selliste v\u00e4\u00e4rtushinnangute andmist taluma. Ka kostja ise ei ole konkreetselt ja p\u00f5hjalikult selgitanud ega p\u00f5hjendanud, miks oli kostjal \u00f5igus selliseid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid anda. Kostja j\u00e4\u00e4b vastavas osas \u00e4\u00e4rmiselt \u00fclds\u00f5naliseks, kui m\u00e4rgib, et <em>avaldatud v\u00e4\u00e4rtushinnangud p\u00f5hinevad asjaoludel, mis v\u00f5imaldasid k\u00f5nealuseid hinnanguid<\/em> Kostja ei t\u00e4psusta, missugused need asjaolud on. Kuiv\u00f5rd kostjal on kohustus need asjaolud kohtu ette tuua ning kostja ei ole seda teinud, siis ei saa lugeda, et vastavad asjaolud eksisteeriksid.<\/li>\n<li>Riigikohus on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-161-05 avaldanud, et V\u00d5S \u00a7 1047 lg 2 m\u00f5ttest tulenevalt kannab avaldaja faktiv\u00e4idete tegelikkusele vastavuse t\u00f5endamise koormust ka siis, kui faktiv\u00e4ited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiv\u00e4idetega p\u00f5hjendanud hageja mainet kahjustavat v\u00e4\u00e4rtushinnangut. Seega on ka v\u00e4\u00e4rtushinnangu p\u00f5hjendamine eba\u00f5igete andmete kaudu \u00f5igusvastane. Samuti peab kostja t\u00f5endama tema antud ebakohaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute aluseks olevate faktiliste asjaolude eksisteerimist. Eeltoodust tulenevalt j\u00e4reldub, et (1) kuna kostja ei ole isegi p\u00f5hjendanud ega viidanud hinnangute andmise aluseks olevatele asjaoludele (r\u00e4\u00e4kimata t\u00f5endamisest) ja (2) kuna antud v\u00e4\u00e4rtushinnangute andmiseks puudub alus, on kostja avaldanud hageja suhtes ebakohaseid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid.<\/li>\n<li>Kostja leiab oma vastuses, et kuna hageja on esitanud mittevaralise kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude tulenevalt ebakohaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute andmisest, ei ole v\u00f5imalik mittevaralise kahju h\u00fcvitamise n\u00f5uet rahuldada. Hageja vaidleb antud eksitavale seisukohale vastu: hageja ei ole kunagi seda taotlenud. Hageja t\u00e4psustab, et n\u00f5udis hagiavalduse resolutsioonis s\u00f5naselgelt eba\u00f5igete faktiv\u00e4idete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju h\u00fcvitamist ning hagiavalduse tekstist ei tulene, et hageja oleks n\u00f5udnud vaid ebakohaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute andmisega tekitatud mittevaralise kahju h\u00fcvitamist. Kuna hageja on esitanud ka alternatiivse n\u00f5ude, palub hageja alternatiivse n\u00f5ude rahuldamise korral m\u00f5ista kostjalt v\u00e4lja kahju ebakohaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute andmise eest.<\/li>\n<li>Hageja palub rahuldada hagi; tuvastada, et Aleksei Semjonov on esitanud oma <em>blogis <\/em>(http:\/\/asemjonov.livejournal.com\/?skip=50) ja veebiportaali http:\/\/www.baltija.eu\/news\/read\/31191 artiklis \u201e\u0410\u043b\u0435\u043a\u0441\u0435\u0439 \u0421\u0435\u043c\u0451\u043d\u043e\u0432: \u041c\u044b \u043c\u043e\u0436\u0435\u043c \u0437\u0430\u0441\u0435\u0431\u044f \u043f\u043e\u0441\u0442\u043e\u044f\u0442\u044c. \u041a\u0430\u043a \u043d\u0430\u0448\u0438 \u0434\u0435\u0434\u044b \u0438 \u043e\u0442\u0446\u044b\u201c1 (eesti keeles: \u201eAleksei Semjonov: Me v\u00f5ime enda eest seista. Nagu meie vanaisad ja isad\u201c j\u00e4rgmised eba\u00f5iged faktiv\u00e4ited: O. Samorodni eemaldati \/ visati v\u00e4lja diskussiooniklubist \u201eReferendum\u201c kui paljastatud KGB koputaja; p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist t\u00f5usis O. Samorodni esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); O. Samorodni p\u00fc\u00fcdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei j\u00e4\u00e4nud kuskil pidama. Kohustada Aleksei Semjonovit \u00fcmber l\u00fckkama nimetatud v\u00e4ited ja avaldama omal kulul nii enda blogis (http:\/\/a-semjonov.livejournal.com\/) kui ka veebiportaali http:\/\/www.baltija.eu\/ pidaja ees vene keeles j\u00e4rgmise sisuga v\u00e4ited: O. Samorodnit ei eemaldatud \/ visatud v\u00e4lja diskussiooniklubist \u201eReferendum\u201c kui paljastatud KGB koputajat; p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist ei t\u00f5usnud O. Samorodni esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); O. Samorodni ei p\u00fc\u00fcdnud end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei j\u00e4\u00e4nud kuskil pidama. M\u00f5ista Aleksei Semjonovilt Oleg Samorodni kasuks v\u00e4lja eba\u00f5igete andmete ja ebakohaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju h\u00fcvitis kohtu \u00f5iglasel \u00e4ran\u00e4gemisel.<\/li>\n<li>Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kas v\u00f5i \u00fcks allj\u00e4rgnevatest v\u00e4idetest on k\u00e4sitletav v\u00e4\u00e4rtushinnanguna, tuvastada vastava v\u00e4\u00e4rtushinnanguna k\u00e4sitletava v\u00e4ite kui ebakohase v\u00e4\u00e4rtushinnangu andmine ja m\u00f5ista Aleksei Semjonovilt Oleg Samorodni kasuks v\u00e4lja ebakohaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju h\u00fcvitis kohtu \u00f5iglasel \u00e4ran\u00e4gemisel. M\u00e4\u00e4rata kindlaks menetluskulude jaotus ja j\u00e4tta k\u00f5ik menetluskulud t\u00e4ies ulatuses Aleksei Semjonovi kanda.<\/li>\n<\/ol>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><strong>Kostja vastuv\u00e4ited<\/strong><\/p>\n<ol start=\"33\">\n<li>Kostja hagi \u00f5igeks ei v\u00f5ta ega tunnista tema vastu suunatud n\u00f5udeid. Hageja on esitanud sisuliselt 3 n\u00f5uet \u2013 tuvastada, et kostja on avaldanud eba\u00f5igeid faktiv\u00e4iteid; kohustada kostjat avaldatud v\u00e4idetavad eba\u00f5iged faktiv\u00e4iteid \u00fcmber l\u00fckkama ning m\u00f5ista kostjalt v\u00e4lja eba\u00f5igete andmete ja ebakohaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju h\u00fcvitis kohtu \u00f5iglasel \u00e4ran\u00e4gemisel.<\/li>\n<li>Hageja on v\u00e4lja toonud 3 v\u00e4idetavat eba\u00f5iget faktiv\u00e4idet: hageja eemaldati\/visati v\u00e4lja diskussiooniklubist \u201eReferendum\u201c kui paljastatud KGB koputaja; p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist t\u00f5usis hageja esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); hageja p\u00fc\u00fcdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei j\u00e4\u00e4nud kuskil pidama.<\/li>\n<li>Hageja on valinud v\u00e4lja endale sobilikumad t\u00f5lgendused teatud s\u00f5nadele ning t\u00f5lgendanud artikli teksti meelevaldselt. Natsionalist ei ole ilmselgelt samat\u00e4henduslik marurahvuslasega. S\u00f5na natsionalist on rahvuslase s\u00fcnon\u00fc\u00fcm. \u00dcldises t\u00e4henduses m\u00f5istetakse rahvusluse all ideoloogiat ja moraalset hoiakut, mille sisuks on oma rahvusega samastumine ning ustavus ja p\u00fchendumus oma rahvusele kui kesksele v\u00e4\u00e4rtusele. Seega s\u00f5na natsionalist ei oma halvustavat alatooni ega iseloomusta sellekohaste vaadetega isikut mingil viisil negatiivselt. Sama ei saa aga v\u00e4ita s\u00f5na \u201emarurahvuslane\u201c kohta.<\/li>\n<li>Kostja on arvamusel, et hageja on teksti m\u00f5istnud moonutatult ning hagiavalduses v\u00e4lja toodud seisukohad ei kajasta artikli tegelikku sisu ega ole esitatud viisil tekstist v\u00e4ljaloetavad.<\/li>\n<li>Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et eba\u00f5ige on muuhulgas v\u00e4idetav faktiv\u00e4ide, et hageja eemaldati\/visati v\u00e4lja diskussiooniklubist \u201eReferendum\u201c kui paljastatud KGB koputaja (hageja t\u00f5lke s\u00f5nastus, mis on kostja hinnangul eba\u00f5ige). Esmalt leiab kostja, et tegemist on v\u00e4\u00e4rtushinnanguga, samas isegi, kui tegemist oleks faktiv\u00e4itega, siis on tegemist kohase v\u00e4itega. Kostja ei n\u00f5ustu hageja sellekohase seisukohaga ning on valmis t\u00f5endama artiklis viidatud asjaolusid seonduvalt v\u00e4itlusklubiga \u201eReferendum\u201c. Vastavasisulisi asjaolusid saavad t\u00f5endada tunnistajad.<\/li>\n<li>Konkreetse informatsiooni allikaks (juhul kui l\u00e4htuda korrektsest t\u00f5lkest) oli vene ajakirjanik Moskvast.<\/li>\n<li>Lisaks eeltoodule on hageja palunud tuvastada ja kohustada kostjat \u00fcmber l\u00fckkama j\u00e4rgnevad v\u00e4idetavad faktiv\u00e4ited: p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist t\u00f5usis hageja esile kui ukraina marurahvuslane (natsionalist); hageja p\u00fc\u00fcdis end erinevate parteide ridadesse sokutada, kuid ei j\u00e4\u00e4nud kuskil pidama.<\/li>\n<li>Kostja leiab, et hageja on ekslikult asunud seisukohale, et tegu on faktiv\u00e4idetega. Antud juhul on tegu kostjapoolse hinnanguga hageja tegevusele, mitte faktiv\u00e4itega. Riigikohus on selgitanud, et v\u00e4\u00e4rtusotsustus v\u00e4ljendub isikule antud hinnangus \u2013 v\u00e4\u00e4rtushinnangut on k\u00fcll v\u00f5imalik p\u00f5hjendada, mitte aga t\u00f5endada selle sisu t\u00f5esust v\u00f5i v\u00e4\u00e4rust. Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik m\u00f5istliku inimese arusaama j\u00e4rgi \u00fcldsusele avaldas ja kas see v\u00e4\u00e4rtushinnang on teise isiku mainet kahjustav.<\/li>\n<li>Riigikohus on leidnud, et au teotava faktiv\u00e4ite ja au teotava v\u00e4\u00e4rtushinnangu avaldamise \u00f5igusvastasuse tunnused on erinevad. Au teotava faktiv\u00e4ite \u00f5igusvastasus tuleneb eelk\u00f5ige avaldatud faktiv\u00e4ite t\u00f5ele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava v\u00e4\u00e4rtushinnangu \u00f5igusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest. Seega on t\u00f5endatavate asjaolude ring kahel juhul kvantitatiivselt erinev. Juba seet\u00f5ttu ei saa kohus ilma hageja sellekohase selge n\u00f5ude ja n\u00f5uet toetavate t\u00f5enditeta kaaluda v\u00e4\u00e4rtushinnangu ebakohasust.<\/li>\n<li>Teiseks leiab kostja, kuna avaldatud v\u00e4\u00e4rtushinnangud p\u00f5hinevad asjaoludel, mis v\u00f5imaldasid k\u00f5nealuseid hinnanguid anda, ei ole avaldatud v\u00e4\u00e4rtushinnangud ebakohased ega au teotavad V\u00d5S \u00a7 1046 lg 1 m\u00f5ttes. Kellegi nimetamine natsionalistiks v\u00f5i hinnates isiku p\u00fcrgimist partei liikmeks parteist varjualuse otsimisena ei ole kostja arvates mingilgi viisil solvav v\u00f5i isiku au teotava tegevusena t\u00f5lgendatav. Hageja ei ole t\u00f5endanud, et tema maine kostja poolt v\u00e4lja\u00f6eldu t\u00f5ttu langes. Seega puudub kostja tegevuses \u00f5igusvastasus.<\/li>\n<li>Kostja on teostanud oma \u00f5igust v\u00e4ljendusvabadusele. PS \u00a7 45 kohaselt on iga\u00fchel \u00f5igus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni s\u00f5nas, tr\u00fckis, pildis v\u00f5i muul viisil. Seda \u00f5igust v\u00f5ib piirata avaliku korra, k\u00f5lbluse, teiste inimeste \u00f5iguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kostja on oma v\u00e4ljendusvabadust realiseerides j\u00e4\u00e4nud lubatud piiridesse.<\/li>\n<li>Kostja ei ole \u00f5igusvastase tegevusega hagejale kahju p\u00f5hjustanud eelnimetatud p\u00f5hjustel. Kostja tegevuses ei ole tuvastatav \u00f5igusvastane k\u00e4itumine. Kostja leiab, et mittevaralise kahju h\u00fcvitise n\u00f5udmine on p\u00f5hjendamatu ja tuleb j\u00e4tta rahuldamata.<\/li>\n<li>Vaidlusalused laused on valesti t\u00f5lgitud ning igatahes ei ole tegemist faktiv\u00e4idetega. Nagu \u00fclal m\u00e4rgitud siis venekeelne s\u00f5na <em>\u043d\u0430\u0446\u0438\u043e\u043d\u0430\u043b\u0438\u0441\u0442 <\/em>t\u00e4hendab t\u00f5lkes rahvuslane, mitte marurahvuslane ning venekeelne s\u00f5na <em>\u043f\u0440\u0438\u0441\u0442\u0440\u043e\u0438\u0442\u044c\u0441\u044f <\/em>t\u00e4hendab t\u00f5lkes \u00fchinema v\u00f5i liituma, mitte sokutama. Hageja on asunud seisukohale, et asjaolu, kas isik on rahvuslane v\u00f5i mitte on objektiivne ning t\u00f5endatav asjaolu \u2013 seega on vastav v\u00e4ide faktiv\u00e4ide. Samas on hageja toonud sobiva n\u00e4ite, et juhul, kui m\u00f5ni isik leiab, et tal on teatud temperatuuri juures \u201ek\u00fclm\u201c siis taoline seisukoht on v\u00e4\u00e4rtushinnang. Analoogselt toodud n\u00e4itega on ka kellegi rahvuslaseks pidamine puhtalt hinnanguline k\u00fcsimus, kuiv\u00f5rd sellisele seisukohale saab j\u00f5uda teatud asjaolude esinemist v\u00f5i mitteesinemist subjektiivselt hinnates.<\/li>\n<li>Nagu juba varasemalt v\u00e4ljatoodud t\u00e4hendab rahvuslus seletava s\u00f5naraamatu j\u00e4rgi eelk\u00f5ige <em>\u00fchtekuuluvustunnet<\/em>. Kostja on seisukohal, et rahvuslus on eelk\u00f5ige tunne ehk emotsioon \u2013 just nagu hageja v\u00e4lja toodud k\u00fclma tunne. Kaks isikut v\u00f5ivad elada samas riigis samadel asjaoludel, kuid m\u00f5lemad ei pruugi tunda \u00fchtekuuluvustunnet. Siinkohal on oluline r\u00f5hutada, et tunne on miski, mida ei ole v\u00f5imalik objektiivselt m\u00f5\u00f5ta ega ka kohtus t\u00f5endada. Selliselt ei saa olla faktiv\u00e4ide see kui kellegi kohta \u00f6eldakse, et ta on rahvuslane. Tegemist on v\u00e4\u00e4rtushinnanguga.<\/li>\n<li>Kostja on vastuses hagile selgitanud, et kuna avaldatud v\u00e4\u00e4rtushinnangud p\u00f5hinevad asjaoludel, mis v\u00f5imaldasid k\u00f5nealuseid hinnanguid anda, ei ole avaldatud v\u00e4\u00e4rtushinnangud ebakohased ega au teotavad V\u00d5S \u00a7 1046 lg 1 m\u00f5ttes. Kostja soovib k\u00e4esolevaga nimetatud seisukohta t\u00e4iendavalt selgitada. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et: \u201e<em>Nii enne kui ka p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist oli hageja juhatuse liige Ukraina kaasmaalaskonnas Eestis mis on rahvuskultuuri \u00fching.<\/em>\u201c Nagu \u00fclal kirjeldatud, on rahvuslus seletava s\u00f5naraamatu j\u00e4rgi samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunde ilming. Ukraina kaasmaalaskond Eestis on vaieldamatult samast rahvusest (ukrainlastest) inimeste kokkukuuluvustunde ilming. Asjaolu, et hageja on nimetatud organisatsiooni liige, annab piisava aluse v\u00e4\u00e4rtushinnanguks, et hageja on rahvuslane \u2013 vastasel korral j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, miks hageja kuulus rahvuslikku organisatsiooni, kui ta ei ole sealjuures rahvuslane. Igatahes on \u00f5igustatud, et kolmandast isikust vaatleja eeldab, et \u00fchingu Ukraina kaasmaalaskond Eestis liikmed on Ukraina rahvuslased.<\/li>\n<li>Samuti j\u00e4\u00e4b kostjale arusaamatuks, kuidas saab olla hageja mainet kahjustav v\u00f5i au teotav v\u00e4ide selle kohta, et hageja on \u00fchinenud erakonnaga, kuid ei ole j\u00e4\u00e4nud erakonna liikmeks.<\/li>\n<li>Kostja palub j\u00e4tta hagi rahuldamata ja menetluskulud t\u00e4ies ulatuses Oleg Samorodni kanda.<\/li>\n<\/ol>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><strong>Kohtuotsuse p\u00f5hjendused<\/strong><\/p>\n<ol start=\"50\">\n<li>Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse k\u00e4igus esitatud seisukohtadega ja t\u00f5enditega, kuulanud tunnistajad ja pooled kohtuistungil \u00e4ra, leiab, et hagi tuleb rahuldada.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"51\">\n<li>K\u00e4esoleval juhul on hageja esitanud n\u00f5ude eba\u00f5igete faktiv\u00e4idete kostja kulul \u00fcmberl\u00fckkamiseks v\u00f5i alternatiivselt tuvastada ebakohase v\u00e4\u00e4rtushinnangu andmine ning m\u00f5ista kostjalt v\u00e4lja mittevaralise kahju tekitamise eest h\u00fcvitis kohtu \u00f5iglasel \u00e4ran\u00e4gemisel. Kostja vaidleb hageja n\u00f5udele t\u00e4ies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole hageja kohta esitanud faktiv\u00e4iteid, vaid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid. Samuti on t\u00f5endamata mittevaralise kahju tekkimine ning hageja n\u00f5ue ei ole t\u00e4idetav, kuna kostjal puudub kontroll baltija.eu lehe \u00fcle.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"52\">\n<li>Kohus lahendab esmalt k\u00fcsimuse sellest, kas kostja on hageja suhtes esitanud faktiv\u00e4iteid v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtushinnanguid.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"53\">\n<li>Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldaja on v\u00e4ljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiv\u00e4iteks V\u00d5S \u00a7 1047 m\u00f5ttes (vt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Sellised v\u00e4ited on p\u00f5him\u00f5tteliselt kontrollitavad, nende t\u00f5esus v\u00f5i v\u00e4\u00e4rus on kohtumenetluses t\u00f5endatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei t\u00f5enda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta v\u00e4idetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed \u00fcmber l\u00fckkama.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"54\">\n<li>K\u00e4esoleval juhul on kostja esitanud 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artiklis (lk 11-14) ja 08.05.2013 blogi sissekandes (lk 15) muuhulgas andmeid, mis k\u00e4sitlevad hagejat. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p-s 40 m\u00e4rkinud, et avaldamine on V\u00d5S\u00a0\u00a7\u00a01047 t\u00e4henduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Antud juhul on hageja esitanud t\u00f5endid selle kohta, et kostja on hageja kohta andmeid avaldanud nii baltija.eu artiklis kui oma blogis, seega on vastavad andmed V\u00d5S \u00a7 1047 t\u00e4henduses kostja poolt kolmandatele isikutele teatavaks tehtud. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-166-12 p-s 13 m\u00e4rkinud, et kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis v\u00f5ib lisaks meediav\u00e4ljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediav\u00e4ljaandele edastanud isik. V\u00d5S\u00a0\u00a7-st\u00a01047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla \u00fcksnes meediaettev\u00f5tja v\u00f5i et isik, kes avaldas valeandmeid meediav\u00e4ljaandele, ei vastuta V\u00d5S\u00a0\u00a7\u00a01047 lg\u00a04 alusel. Eba\u00f5igete andmete avaldamise eest v\u00f5ib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediav\u00e4ljaandele, ja seega on kostja k\u00e4sitatav andmete avaldajana ning temalt saab n\u00f5uda valeandmete \u00fcmberl\u00fckkamist, kuid ainult meediav\u00e4ljaande ees. L\u00e4htuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal on \u00f5igus n\u00f5uda kostjalt valeandmete \u00fcmberl\u00fckkamist, kuna kostja on isik, kes esitas andmed meediav\u00e4ljaandele baltija.eu ning samuti avaldas need oma blogis.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"55\">\n<li>N\u00e4htuvalt kostja 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artikli ja 08.05.2013 blogi sissekande eestikeelsest t\u00f5lkest (lk 101-103) on kostja avaldanud, et \u201e\u2026Samorodni heideti v\u00e4lja v\u00e4itlusklubist \u201eReferendum\u201c kui paljastatud KGB koputaja\u201c. Kohus leiab, et k\u00f5nealusest lausest on faktiv\u00e4ited asjaolud, et hageja heideti v\u00e4itlusklubist v\u00e4lja ning hageja n\u00e4ol on tegemist KGB koputajaga, kuna faktiliselt on v\u00f5imalik kohtumenetluses t\u00f5endada, kas hageja lahkus v\u00e4itlusklubist \u201eReferendum\u201c, kuna ta heideti sealt v\u00e4lja, ning samuti on v\u00f5imalik faktiliselt t\u00f5endada, kas hageja oli KGB heaks t\u00f6\u00f6tav isik.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"56\">\n<li>Kohus m\u00e4rgib, et antud menetluses on nimetatud asjaoludega seoses \u00fcle kuulatud tunnistajad Dmitri Mihhailov, Oleg Gogin, Henn Latt, Larissa Semjonova ning Uno Traat. Tunnistaja Henn Latt on 29.04.2014 kohtuistungil andnud \u00fctlusi, millest n\u00e4htuvalt ei ole tunnistajale teada hageja diskussiooniklubist lahkumise asjaolud, kuid tunnistaja kinnitab, et kellelgi klubist ei olnud \u00f5igust teisi liikmeid v\u00e4lja heita. Tunnistaja H. Latt ei oska \u00f6elda, kas hageja tegi julgeolekuorganitega koost\u00f6\u00f6d (lk 149-150). Tunnistaja Dmitri Mihhailov andis \u00fctlusi, mille kohaselt lahkus hageja diskussiooniklubist pigem ise. Seoses hageja KGB-sse kuulumisega, andis tunnistaja \u00fctlusi, et esines s\u00fc\u00fcdistusi, et hageja v\u00f5is olla KGB-ga seotud, kuid klubi koosolekutel ei olnud juttu sellest, et hageja v\u00f5is KGB-ga seotud olla, hageja taust oli hoopis teine (lk 150). Tunnistaja Oleg Gogin andis istungil \u00fctlusi, mille kohaselt ta ei tea, et hageja oleks diskussiooniklubist lahkunud. Kellelgi ei olnud \u00f5igust \u00f6elda, et \u00e4ra j\u00e4rgmine kord tule. Tunnistaja teada ei r\u00e4\u00e4gitud diskussiooniklubi koosolekutel hagejast kui KGB t\u00f6\u00f6tajast, tunnistaja ei ole kordagi kuulnud, et keegi oleks KGB t\u00f6\u00f6taja (lk 151). Tunnistaja Uno Traat andis \u00fctlusi, millest ilmneb, et tunnistaja aruaamise kohaselt hageja mingi aeg enam lihtsalt ei k\u00e4inud diskussiooniklubis, tunnistaja ei tea, miks hageja klubist lahkus. Tunnistaja ei tea, et keegi oleks diskussiooniklubi koosolekutel esitanud oletusliku v\u00e4ite hageja seose kohta KGB-ga (lk 151). Tunnistaja Larissa Semjonova andis \u00fctlusi, mille kohaselt osales tunnistaja diskussiooniklubi koosolekul, millest v\u00f5ttis osa ka Marina Salje, kes \u00fctles hageja juuresolekul, et hageja ise ole talle varasemalt avaldanud, et hageja on infiltreerunud demokraatlikesse organisatsioonidesse, et saaks seal toimuva kohta infot anda. Tunnistaja \u00fctluste kohaselt loeti eelnimetatud koosolekule j\u00e4rgneval koosviibimisel ette hageja avaldus selle kohta, et ta v\u00f5tab endalt volitused ning soovitas uusi klubi presidendikandidaate. Tunnistaja andis kostjale kui oma abikaasale edasi info, et hageja on paljastatud kui KGB t\u00f6\u00f6taja (lk 152). Samuti on kohtumenetluses esitatud t\u00f5endina Veera Prohhorova 06.12.2013 e-kiri (lk 60), millest ilmneb, et V. Prohhorova m\u00e4letab asjast h\u00e4sti v\u00e4he, kuid V. Prohhorova m\u00e4letab, et hageja kirjutas avalduse, et v\u00f5tab enda juhataja ametikohalt maha ning p\u00e4rast seda hageja kadus \u00e4ra.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"57\">\n<li>Kohus on seisukohal, et eelviidatud tunnistajate \u00fctlustega on tuvastamist leidnud, et hagejat ei heidetud diskussiooniklubist \u201eReferendum\u201c v\u00e4lja, kuna klubis ei olnud formaalset korda, mis n\u00e4eks ette kellegi v\u00e4ljaheitmise v\u00f5imaluse ning tunnistajad on kinnitanud, et nende teadmiste kohaselt lahkus hageja klubist omal soovil ning see v\u00e4ljendus asjaolus, et hageja lihtsalt l\u00f5petas diskussiooniklubi koosolekutel k\u00e4imise. Kostja ei ole kohtule esitanud \u00fchtegi muud t\u00f5endit, millest ilmneks, et diskussiooniklubis oli ametlik v\u00e4ljaheitmise kord ning hageja sunniti klubist p\u00e4deva isiku poolt lahkuma. Samuti on kohus seisukohal, et tunnistajate \u00fctlustega ei leidnud t\u00f5endamist, et hageja oleks olnud KGB t\u00f6\u00f6taja. Asjaolu, et hageja suhtes v\u00f5is vastavaid s\u00fc\u00fcdistusi esineda v\u00f5i keegi kolmas isik v\u00e4itis, et hageja ise kinnitas enda kuulumist KGB kaast\u00f6\u00f6tajate hulka, ei t\u00f5enda, et hageja oli KGB heaks t\u00f6\u00f6tav isik. V\u00f5ttes arvesse, et kostja ei ole esitanud \u00fchtegi muud t\u00f5endit, millest n\u00e4htuks, et hageja oli KGB t\u00f6\u00f6taja, asub kohus seisukohale, et vastav asjaolu ei ole t\u00f5endamist leidnud.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"58\">\n<li>L\u00e4htuvalt eeltoodust on kostja esitanud hageja kohta faktiv\u00e4ite, mille kohaselt \u201eSamorodni heideti v\u00e4lja v\u00e4itlusklubist \u201eReferendum\u201c kui paljastatud KGB koputaja\u201c, kuid kohtumenetluses ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks v\u00e4itlusklubist v\u00e4lja heidetud v\u00f5i tema n\u00e4ol oleks tegemist KGB koputajaga, seega on tegemist valede v\u00e4idetega ning hagejal on \u00f5igus taotleda nende \u00fcmberl\u00fckkamist.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"59\">\n<li>Lisaks eeltoodule on kostja 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artikli ja blogi 08.05.2013 sissekande eestikeelse t\u00f5lke (lk 101-103) kohaselt hageja kohta avaldanud, et \u201e\u2026P\u00e4rast iseseisvuse taastamist t\u00f5usis ta esile \u00e4\u00e4rmusliku ukraina natsionalistina\u201c. Kohus on seisukohal, et asjaolu, kas hageja n\u00e4ol oli tegemist \u00e4\u00e4rmusliku ukraina natsionalistiga, on kohtumenetluses v\u00f5imalik j\u00e4rgi kontrollida, mist\u00f5ttu on tegemist faktiv\u00e4itega. Nimelt on v\u00f5imalik tunnistajate \u00fctluste v\u00f5i muude t\u00f5enditega t\u00f5endada, kas hageja propageeris p\u00e4rast iseseisvuse taastamist \u00e4gedalt ukraina rahvuslust ning oli selles osas oma vaadetelt \u00e4\u00e4rmuslik. Antud juhul on tunnistaja H. Latt andnud \u00fctlusi, et ta ei oska hageja tolleaegset poliitilist vaadet positsioneerida, tunnistaja teada oli tegemist demokraadiga ning tunnistaja ei oska \u00f6elda, kas hageja v\u00f5is olla ukraina rahvuslane, kuna tegeleti Eesti k\u00fcsimustega (lk 149-150). Tunnistaja Dmitri Mihhailov andis \u00fctlusi, et ta on ainult \u00fchel korral Poolas k\u00e4ies tajunud, et hageja oli Ukraina juurtega, tunnistaja kuulis hagejat seal ukraina keelt r\u00e4\u00e4kimas. Tunnistaja ei tea, et hagejal oleks esinenud Eestis Ukraina teemadel aktiivset tegevust (lk 150). Tunnistaja Oleg Gogin andis \u00fctlusi, mille kohaselt ta ei tea, et hageja oleks kuskil Ukraina teemadel propageerinud (lk 151). Tunnistaja Uno Traat \u00fctluste kohaselt tunnistaja ei tea, et hageja oleks seotud Ukraina rahvuslusega (lk 151). Tunnistaja Larissa Semjonova \u00fctluste kohaselt teab tunnistaja, et hageja suhtles Ukraina kogukonnaga, 1989. aastal kogusid nad kokku rahvuskultuuri kogukonna (lk 152).<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"60\">\n<li>Kohus on seisukohal, et eelviidatud tunnistajate \u00fctlustega ei ole t\u00f5endamist leidnud, et hageja n\u00e4ol oli tegemist \u00e4\u00e4rmusliku ukraina natsionalistiga. Asjaolu, et hageja r\u00e4\u00e4kis ukraina keelt v\u00f5i suhtles Ukraina kogukonnaga, ei t\u00f5enda, et tegemist oleks olnud \u00e4\u00e4rmuslikult meelestatud natsionalistiga. V\u00f5ttes arvesse, et kostja ei ole esitanud \u00fchtegi muud t\u00f5endit, millest n\u00e4htuks, et p\u00e4rast iseseisvuse taastamist t\u00f5usis hageja esile \u00e4\u00e4rmusliku ukraina natsionalistina, on kostja esitanud vale faktiv\u00e4ite ning hagejal on \u00f5igus taotleda selle \u00fcmberl\u00fckkamist.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"61\">\n<li>Lisaks eeltoodule on kostja 15.05.2013 veebilehel baltija.eu avaldatud artikli ja blogi 08.05.2013 sissekandes eestikeelse t\u00f5lke (lk 101-103) kohaselt hageja kohta avaldanud, et \u201e\u2026hageja p\u00fc\u00fcdis leida varjualust erinevates parteides, ka Keskerakonnas. Kuid kusagil ei j\u00e4\u00e4nud pidama\u201c. Kohus on seisukohal, et kohtumenetluses on v\u00f5imalik j\u00e4rgi kontrollida, millistes erinevates parteides lisaks Keskerakonnale hageja varjualust p\u00fc\u00fcdis leida, samuti on v\u00f5imalik j\u00e4rgi kontrollida, et ta nende parteide juurde pidama ei j\u00e4\u00e4nud. Tunnistaja Dmitri Mihhailov on andnud \u00fctlusi, et hagejal v\u00f5is olla parteiline taust, kuid tunnistaja teab ainult seda, et hageja kandideeris Keskerakonna koosseisus (lk 150). Tunnistaja Larissa Semjonova \u00fctluste kohaselt tunnistaja ei tea, milliste poliitiliste erakondadega hageja seotud oli, hiljuti sai tunnistaja teada, et hageja kuulus Keskerakonda (lk 152). Teised kohtumenetluse raames \u00fcle kuulatud tunnistajad hageja poliitilise kuuluvuse osas \u00fctlusi anda ei osanud.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"62\">\n<li>Kohus on seisukohal, et eeltoodud tunnistajate \u00fctlustega ei ole t\u00f5endamist leidnud, et hagejal oleks olnud seoseid teiste erakondadega peale Keskerakonna. Samuti ei ole kostja esitanud kohtumenetluse kestel muid t\u00f5endeid, millest ilmneks, et hageja p\u00fc\u00fcdis lisaks Keskerakonnale leida erinevates parteides varjualust, kuid ei j\u00e4\u00e4nud kusagil pidama. Seega on kostja esitanud selles osas hageja kohta valesid faktiv\u00e4iteid ning hageja on \u00f5igus n\u00f5uda nende \u00fcmberl\u00fckkamist.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"63\">\n<li>K\u00e4esoleval juhul on hageja esitanud n\u00f5ude, mille kohaselt tuleb kostjat kohustada omal kulul \u00fcmber l\u00fckkama eba\u00f5iged faktiv\u00e4ited. V\u00f5la\u00f5igusseaduse (V\u00d5S) \u00a7 1047 lg 4 kohaselt v\u00f5ib kannatanu eba\u00f5igete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult n\u00f5uda andmete \u00fcmberl\u00fckkamist v\u00f5i paranduse avaldamist avaldaja kulul, s\u00f5ltumata sellest, kas andmete avaldamine oli \u00f5igusvastane. Kohus m\u00e4rgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-145-07 p-s 14 v\u00e4ljendatust v\u00f5ib eba\u00f5igete andmete avaldamise eest vastutavalt isikult n\u00f5uda andmete \u00fcmberl\u00fckkamist v\u00f5i parandamist avaldaja kulul, s\u00f5ltumata sellest, kas andmete avaldamine oli \u00f5igusvastane. Ei ole oluline, kas avaldatud v\u00e4ide on au ja head nime teotav. Oluline on see, et v\u00e4ide on eba\u00f5ige. See on koosk\u00f5las PS \u00a7\u00a045 lg\u00a01 teise lausega, mis lubab v\u00e4ljendusvabadust seadusega piirata muu hulgas teiste inimeste \u00f5iguste, sh au ning hea nime kaitseks. Pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis v\u00f5i pidi teadma andmete eba\u00f5igsusest v\u00f5i mittet\u00e4ielikkusest (V\u00d5S \u00a7\u00a01047 lg\u00a01). Samuti pole t\u00e4htsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise vastu \u00f5igustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid p\u00f5hjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (V\u00d5S \u00a7\u00a01047 lg\u00a03), ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostja. V\u00d5S \u00a7\u00a01047 lg\u00a04 kohaselt on isikul \u00f5igus n\u00f5uda eba\u00f5igete andmete parandamist.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"64\">\n<li>Kohus leiab tulenevalt V\u00d5S \u00a7 1047 lg-st 4 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-145-07 v\u00e4ljendatust, et antud juhul, kus leidis tuvastamist, et kostja poolt hageja kohta esitatud faktiv\u00e4ited olid eba\u00f5iged, on kostjal kohustus need \u00fcmber l\u00fckata ning hageja ei pea seejuures t\u00f5endama, et kostja avaldatud faktiv\u00e4ited olid tema au ja head nime teotavad v\u00f5i muude V\u00d5S \u00a7 1047 l\u00f5igetes 1 ja 3 nimetatud eelduste esinemist. L\u00e4htuvalt eeltoodust rahuldab kohus hageja n\u00f5ude osas, millega hageja taotles kostja kohustamist eba\u00f5igete faktiv\u00e4idete \u00fcmberl\u00fckkamiseks ning kohus kohustab kostjat avaldama omal kulul blogis <a href=\"http:\/\/a-semojonov.livejournal.com\/\">http:\/\/a-semojonov.livejournal.com\/<\/a> kui veebiportaali http:www.baltija.eu\/ pidaja ees vene keeles j\u00e4rgmise sisuga v\u00e4ited: 1) Samorodnit ei heidetud v\u00e4lja diskussiooniklubist \u201eReferendum\u201c kui paljastatud KGB koputajat; 2) p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist ei t\u00f5usnud O. Samorodni esile \u00e4\u00e4rmusliku ukraina natsionalistina; 3) O. Samorodni ei p\u00fc\u00fcdnud leida endale erinevates parteides varjualust.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"65\">\n<li>Seoses kostja vastuv\u00e4itega, et hageja n\u00f5ue ei ole t\u00e4idetav, kuna kostjal puudub kontroll baltija.eu veebilehe \u00fcle, m\u00e4rgib kohus, et k\u00e4esoleva kohtulahendiga kohustab kohus kostjat vastavasisulise taotlusega meediav\u00e4ljaande poole p\u00f6\u00f6rduma. Juhul, kui meediav\u00e4ljaanne n\u00f5uab vastava teate avaldamise eest tasu, on kostjal kohustus need kulud kanda.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"66\">\n<li>Lisaks eba\u00f5igete faktiv\u00e4idete \u00fcmberl\u00fckkamiseks kohustamise n\u00f5udele on hageja esitanud ka mittevaralise kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 35 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise h\u00fcvitamise kohustuse tekkimine V\u00d5S\u00a0\u00a7\u00a01045 lg\u00a01 p\u00a04 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh\u00a0seda, et avaldatud faktiv\u00e4ide on hageja au teotav (\u00f5igusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on \u00f5igusvastane (vt\u00a0ka nt\u00a0Riigikohtu 20.\u00a0juuni 2012.\u00a0a otsus tsiviilasjas nr\u00a0<a href=\"http:\/\/www.nc.ee\/?id=11&amp;tekst=222547940\">3-2-1-169-11<\/a>, p\u00a012). Isiku v\u00f5i tema tegevuse kohta eba\u00f5igete andmete avaldamine v\u00f5i faktilist laadi andmete mittet\u00e4ielik v\u00f5i eksitav avaldamine on V\u00d5S\u00a0\u00a7\u00a01047 lg\u00a01 j\u00e4rgi \u00f5igusvastane, kui avaldaja ei t\u00f5enda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete eba\u00f5igsusest v\u00f5i mittet\u00e4ielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava v\u00f5i teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse V\u00d5S\u00a0\u00a7\u00a01047 lg\u00a02 j\u00e4rgi \u00f5igusvastaseks, kui avaldaja ei t\u00f5enda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Andmete v\u00f5i asjaolu avaldamist ei loeta V\u00d5S\u00a0\u00a7\u00a01047 lg\u00a03 j\u00e4rgi siiski \u00f5igusvastaseks, kui avaldajal v\u00f5i isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes \u00f5igustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid v\u00f5i asjaolu p\u00f5hjalikkusega, mis vastab v\u00f5imaliku rikkumise raskusele. Lisaks tuleb arvestada V\u00d5S\u00a0\u00a7\u00a01045 lg\u00a02 p-ga\u00a01, mille j\u00e4rgi v\u00f5ib andmete avaldaja t\u00f5endada, et kahju tekitamine ei ole \u00f5igusvastane, kui kahju tekitamise \u00f5igus tuleneb seadusest (mh\u00a0IKS-ist).<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"67\">\n<li>Hageja on asunud seisukohale, et eba\u00f5igete v\u00e4idete avaldamisega tekitas kostja hagejale kahju, kuna hageja maine ning usaldusv\u00e4\u00e4rsus said kahjustatud nii kolmandate isikute kui hageja tutvusringkonna ees. Kostja on asunud seisukohale, et hageja ei ole t\u00f5endanud, milles on seisnenud hagejasse suhtumise halvenemine p\u00e4rast artikli ja blogipostituse avaldamist.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"68\">\n<li>Kohus on seisukohal, et selleks, et tuvastada, kas hageja kohta avaldatud faktiv\u00e4ide on au teotav, ei pea hageja esitama t\u00f5endeid selle kohta, et suhtumine temasse on p\u00e4rast vastava arvamuse avaldamist halvenenud. Kohus leiab, et kostja poolt artiklis ja blogis esitatud v\u00e4idetega hageja au teotamist on v\u00f5imalik kohtul endal hinnata kostja v\u00e4iteid sisuliselt anal\u00fc\u00fcsides. Antud juhul on kostja hageja kohta muuhulgas kirjutanud, et hageja heideti v\u00e4lja diskussiooniklubist \u201eReferendum\u201c kui paljastatud KGB koputaja, p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist t\u00f5usis hageja esile \u00e4\u00e4rmusliku ukraina natsionalistina ning hageja p\u00fc\u00fcdis leida endale erinevates parteides varjualust. Kohus on seisukohal, et nimetatud faktiv\u00e4ited on m\u00f5istliku inimese arusaamise kohaselt au teotavad ja mainet kahjustavad, kuna organisatsioonist v\u00e4ljaheitmine, KGB-ga seostamine, \u00e4\u00e4rmusliku natsionalistina m\u00e4\u00e4ratlemine ning erinevates parteides varjualuse leidmine on negatiivse alatooniga asjaolud, millega m\u00f5istlik inimene ei soovi olla seostatud ning mis m\u00f5juvad halvustavalt.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"69\">\n<li>Kohus leiab, et antud juhul on tegemist \u00f5igusvastase andmete avaldamisega V\u00d5S \u00a7 1047 lg 2 m\u00f5ttes, kuna kostja ei t\u00f5endanud, et avaldatud asjaolud vastasid tegelikkusele. Samuti ei ole kostja esitanud t\u00f5endeid, et avaldajal oli selleks \u00f5igustatud huvi ning ta oleks kontrollinud andmeid vajaliku p\u00f5hjalikkusega V\u00d5S \u00a7 1047 lg 3 m\u00f5ttes.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"70\">\n<li>V\u00d5S \u00a7 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) \u00f5igusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju h\u00fcvitama, kui ta on kahju tekitamises s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. V\u00d5S \u00a7 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine \u00f5igusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku \u00f5iguse rikkumisega. Antud juhul on t\u00f5endamist leidnud, et kostja rikkus hageja isiklikku \u00f5igust, samuti ei ole kostja esitanud t\u00f5endeid selle koha, et tal puudub eba\u00f5igete andmete avaldamises s\u00fc\u00fc.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"71\">\n<li>V\u00d5S \u00a7 128 lg 5 kohaselt h\u00f5lmab mittevaraline kahju eelk\u00f5ige kahjustatud isiku f\u00fc\u00fcsilist ja hingelist valu ning kannatusi. V\u00d5S \u00a7 134 lg-st 2 tulenevalt tuleb isikult vabaduse v\u00f5tmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest v\u00f5i muu isiku\u00f5iguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju h\u00fcvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju h\u00fcvitiseks maksta m\u00f5istlik rahasumma.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"72\">\n<li>Kohus m\u00e4rgib, et mittevaralise kahju h\u00fcvitamist on Riigikohus k\u00e4sitlenud lahendis nr 3-2-1-18-13. Riigikohus on asunud seisukohale, et mittevaralise kahju h\u00fcvitisena saab v\u00e4lja m\u00f5ista kindla rahasumma (p 26), mittevaralise kahju h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja k\u00e4itumist ja suhtumist kahjustatud isikusse p\u00e4rast rikkumist; lisaks peab kohus mittevaralise kahju h\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmisel s\u00f5ltumata poolte taotlustest arvestama rikkumise laadi, rikkuja s\u00fc\u00fcd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata j\u00e4tmine v\u00f5iks kaasa tuua eba\u00f5iglase h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramise (p 27). Kui isiku \u00f5igusi rikutakse eraeluliste andmete \u00f5igusvastase avaldamisega, saab ja tuleb mittevaralise kahju h\u00fcvitise suuruse m\u00e4\u00e4ramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust \u2013 n\u00e4iteks seda, kas artikkel avaldati \u00fcksnes paberv\u00e4ljaandes v\u00f5i lisaks ka Internetis, kus see j\u00f5uab eelduslikult oluliselt suurema hulga lugejateni kui paberv\u00e4ljaandes (p 28). Mittevaralise kahju h\u00fcvitis v\u00e4ljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesm\u00e4rgile ka \u00fchiskonna hukkam\u00f5istu rikkuja \u00f5igusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku \u00f5iguse rikkumisega tekitatud \u00fclekohtu eest (p 29).<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"73\">\n<li>L\u00e4htuvalt eelviidatud kriteeriumitest m\u00e4rgib kohus, et antud juhul ei esine alust asuda seisukohale, et kostja poolt hageja au teotavate andmete avaldamisega oleks kostja pannud toime \u00e4\u00e4rmiselt raske rikkumise. Kostja on k\u00fcll esitanud hageja kohta eba\u00f5igeid faktiv\u00e4iteid, mis hageja au teotasid, kuid tegemist ei ole s\u00fcndsuse piirest v\u00e4ljuvate v\u00f5i \u00fclem\u00e4\u00e4ra agressiivsete v\u00e4idetega. Kostja kui kahju tekitaja k\u00e4itumist p\u00e4rast teo toimepanemist ilmestab asjaolu, et kostja j\u00e4ttis reageerimata hageja kirjale (lk 16), milles hageja palus eba\u00f5igete faktiv\u00e4idete k\u00f5rvaldamist. Kostja eba\u00f5igeid faktiv\u00e4ited \u00fcmber ei l\u00fckanud, samuti ei ole kostja esitanud t\u00f5endeid, et ta oleks hageja ees vabandanud. Seega ei ole kostja p\u00e4rast rikkumise toimepanemist oma tegu heastada p\u00fc\u00fcdnud. Kohtul puuduvad andmed poolte majandusliku seisukorra kohta, kuid kostja ei ole esitanud t\u00f5endeid, millest ilmneks, et temalt rahalise kahju h\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmine oleks majanduslikult \u00e4\u00e4rmiselt eba\u00f5iglane. Samuti ei ole esitatud t\u00f5endeid, millest ilmneks, et hagejal oli endal osa andmete avaldamises. Kohus leiab, et antud juhul oli rikkumise ulatus suur, kuna andmed avaldati internetis, mis t\u00e4hendab, et need j\u00f5udsid eelduslikult suurema hulga lugejateni. Kohtul tuleb arvesse v\u00f5tta ka asjaolu, et mittevaralise kahju h\u00fcvitise suurus peab m\u00f5juma rikkujale preventiivse meetodina, et rohkem sarnaseid s\u00fcndmusi ei juhtuks. V\u00f5ttes arvesse k\u00f5ike eeltoodut asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks mittevaralise h\u00fcvitisena v\u00e4lja m\u00f5ista \u00fchekordne summa 500 eurot. Kohus leiab, et k\u00f5nealune summa kompenseerib samaaegselt hageja kannatused ning m\u00f5jutab kostjat edaspidiselt sarnastest tegudest hoiduma.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"74\">\n<li>L\u00e4htuvalt eeltoodust kohus rahuldab hagi, kohustab kostjat omal kulul \u00fcmber l\u00fckkama hageja kohta esitatud eba\u00f5iged faktiv\u00e4ited ning m\u00f5istab kostjalt hageja kasuks v\u00e4lja mittevaralise kahju h\u00fcvitise summas 500 eurot.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"75\">\n<li>Tulenevalt TsMS \u00a7-st 125, \u00a7-st 132 on hagi hind 3500<\/li>\n<\/ol>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><strong>Menetluskulude jaotus<\/strong><\/p>\n<ol start=\"76\">\n<li>TsMS \u00a7 173 lg 1 kohaselt m\u00e4rgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS \u00a7 162 lg-st 1 l\u00e4htuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. K\u00e4esoleval juhul kohus rahuldab hagi t\u00e4ies ulatuses, mist\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.<\/li>\n<\/ol>\n<ol start=\"77\">\n<li>TsMS \u00a7 174 lg 1 kohaselt v\u00f5ib menetlusosaline n\u00f5uda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksm\u00e4\u00e4ramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 p\u00e4eva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi j\u00f5ustumisest. TsMS \u00a7 174 lg 3 kohaselt esitatakse h\u00fcvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt n\u00e4idatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et k\u00f5ik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Kristi Rickberg<\/p>\n<p><em>\/allkirjastatud digitaalselt\/<\/em><\/p>\n<p>Kohtunik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&nbsp; &nbsp; Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2014, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-56077 Tsiviilasi Oleg Samorodni hagi Aleksei Semjonovi vastu eba\u00f5igete v\u00e4idete \u00fcmberl\u00fckkamiseks kohustamise ja mittevaralise kahju h\u00fcvitamise n\u00f5udes Tsiviilasja &hellip;<\/p>\n<p class=\"read-more\"> <a class=\"more-link\" href=\"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/2017\/04\/21\/kohtuotsus-eesti-vabariigi-nimel\/\"> <span class=\"screen-reader-text\">Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel<\/span> \u0427\u0438\u0442\u0430\u0442\u044c \u0434\u0430\u043b\u0435\u0435 &raquo;<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5357"}],"collection":[{"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5357"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5357\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5358,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5357\/revisions\/5358"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5357"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5357"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/samorodni.eu\/oleg\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5357"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}